Üleni verine jänes astus kõrtsi: "Kes peksa tahab saada?" Kõik jäid
   vait. Lõpuks tõusis lõvi: "Mina tahan!" Jänes vibutas pöidlaga ukse
   suunas: "Väljas antakse!"


   Elevant nägi esimest korda jänest ja kukkus küsima:
   "Miks  sul nii pikad kõrvad on?  Miks sul saba asemel tutt on? 
Miks sa kogu aeg hüppad? Miks...?"
   Jänesel kargas kops üle maksa:
   "Miks, miks, miks!? Aga miks sul riist keset nägu on?"


   Lõvi kaebas loomaaias oma talitajale:
   "Ma  ei  saa viimasel ajal enam  üldse  elada!  Päeval  räägib 
naerukajakas kogu aeg anekdoote ja öösel kaelkirjak naerab neid."


   Kaks sääske sõitsid tandemiga. Korraga röögatas esimene:
   "Ai, kurat!"
   "Mis lahti?" küsis teine.
   "Kärbes lendas silma!"


   Junn ujus rentslis ja märkas enda kohal miilitsat.
   "Tere, ametivend!" hoikas ta rõõmsalt.
   "Mispoolest ma sulle ametivend olen?" küsis miilits.
   "Noh, kuidas ei ole siis!? Me ju mõlemad siseorganitest!"


   Junn ujus rentslis ja jäi ette tagant tulevale apelsinile.
   "Sitt, kasi teelt minema!" käratas see.
   "Ära ülbitse!" vastas junn. "Ma olin ka eile apelsin."


   Elevant ja sipelgas olid luurel. Korraga sosistas sipelgas:
   "Rooma üksi edasi, mind on märgatud!"


   Krokodill Gena ja Potsataja sõtsid taksoga.  Sihtkohas selgus, 
et neil ei ole maksmiseks raha.
   "Äkki  saame me teie heaks midagi muud teha?" küsis  Potsataja 
taksojuhilt. "Kas te tahaksite, et teil riist maani ulataks?"
   "Muidugi!"
   "Gena,"  pöördus  Potsataja sõbra poole,  "hammusta tal  jalad 
ära!"


   Potsataja tuli koju väga halvas tujus ja ütles Genale:
   "Käisin täna Kübaramoori juures. Tal olid jälle lapsed.
Ma uputasin enda omad ära, aga sinu omad ju ei upu!"


   Professor  uuris laboratooriumis kirpu.  Ta rebis  kirbul  ühe 
jala ära ja ütles: "Hüppa!"
   Kirp hüppas.
   Professor rebis teise jala ära ja ütles: "Hüppa!"
   Kirp hüppas.
   Eksperiment  jätkus.  Lopuks tõmbas professor küljest  viimase 
jala ja ütles kirbule: "Hüppa!"
   Kirp ei hüpanud.
   Teadlane pomises endale natuke aega habemesse ja kirjutas siis
laboratooriumipäevikusse:
   "Pärast viimase jala eraldamist kaotab kirp kuulmise."


   Inglane   ja   ameeriklane   kiitlesid   kumbki   oma    riigi 
saavutustega.
   "Inglismaal   on   kõige  kiiremad  ja  paremad   habemeajajad 
maailmas!" teatas inglane.
   "Jumal,  kui mahajäänud te olete!" põlastas ameeriklane. "Meil 
Ameerikas  aetakse  habet  juba  ammu  automaatides.  Paned  lõua 
avasse, lased kümme senti sisse ja paari minuti pärast  on  põsed
puhtad."
   "Aga igal inimesel on ju erinev lõug!"
   "Esimesel korral küll."


   Kaltsakas peatas öisel tänaval dzentelmeni:
   "Härra, kui te annate mulle 100 naela, siis päästate ühe  väga
auväärse dzentelmeni elu."
   "Te ei näe just eriti auväärne välja!"
   "Aga ega jutt polegi minust!"


   Karu taheti sõjaväkke võtta. Ta läks rebase käest abi 
otsima.
   "Ega  siin  muu aita kui tuleb sul hambad välja  lüüa,"  arvas 
rebane.       
   Karu punnis küll algul vastu, kuid jäi lõpuks siiski nõusse ja 
lasi rebasel endal hambad välja lüüa.
   Järgisel päeval kutsuti karu sõjakomissariaati.  õhtul tuli ta 
sealt maruvihasena koju tagasi.
   "Noh, kas võeti sõjaväkke?" uuris rebane.
   "Ei võetud!"
   "Hammaste pärast?"
   "Ei! Mul on lampjalad!"


   õlimagnaat  tahtis  indiaanlastelt õlivälju rentida ja  pakkus 
apatside  pealikule  Winnetoule  ühe  kaheksandiku   puhaskasust. 
Winnetou raputas pead:
   "Ei,   kaheksandik   on  liiga  vähe!   Ma  tahan  saada   ühe 
kuueteistkümnendiku!"


   Kaelkirjak rääkis hundile:
   "Pikk kael on väärt asi! Ma võin pudeli viina korraga ära juua
ja siis ta läheb ja läheb ja läheb... Kui ükskord makku jõuab,
on kõik teised juba ammu purjus."
   "Nojah,"  ütles hunt,  "aga kui sul siis paha hakkab,  siis ta 
tuleb  ja  tuleb ja tuleb...  Kui ükskord välja  jõuab,  on  kõik 
teised juba ammu kained." 


   Tuuker  ja akvalangist töötasid mere põhjas.  Äkki ujus  nende 
juurde hai ja pistis akvalangisti nahka.
   "Kas sa mind ei söögi ära?" küsis hirmust värisev tuuker.
   "Tänan pakkumast," vastas hai,  "aga konservidele eelistan  ma 
alati värsket liha."


   Elevant  ja sipelgas olid suplemas.  Elevant oli juba  kaelani 
vette roninud, kui sipelgas kaldalt äkki hüüdis:
   "Elevant, tule veest välja!"
   "No  kuule," pahandas elevant,  "alles sain vette ja juba tule 
välja!"
   "Ma ütlesin - tule välja!"
   Elevant koperdaski kaldale.  Sipelgas silmitses teda viivu  ja 
teatas siis:
   "Hea küll, võid vette tagasi minna."
   "Mis kuradi pärast ma üldse pidin välja ronima?" läks  elevant
vihast roheliseks.
   Sipelgas selgitas:
   "Ma  tahtsin  ainult vaadata ega sa mu ujumispükse pole  jalga 
pannud."


   Kaltsakas kohtas tänaval dzentelmeni ja tervitas:
   "Tere päevast, härra Smith!"
   "Kust te mind tunnete?" imestas see.
   "Ah, mina tunnen ju igasugust rämpsu."


   Kaks sõbrannat kohtusid. Üks hüüdis:
   "Mis te oma juustega teinud olete? Need on nagu parukas."
   "See ongi parukas."
   "Tõesti? Poleks iialgi arvanud."


   Kui  Pancho  - Mehhiko talupoegade liikumise juht  XX  sajandi 
algul  - paiknes  oma  vägedega riigi  põhjarajoonides,  lasi  ta 
trükkida kahekümnepeesolisi paberrahasid. Neid vorbiti valmis nii 
ohtrasti, et raha enam ei loetud, vaid ainult kaaluti.
   Ühel  päeval tuli Pancho peakorterisse ilus noor  indiaanlanna 
ja ütles:
   "Mu kindral,  te lasite minu mehe hukata ja jätsite mind  viie 
lapsega  leseks;  kas see on siis kellegi mood rahvarevolutsiooni 
teha?"
   Pancho ütles adjutandile:
   "Kaaluge talle viis kilo raha!"
   Raha seoti traadiga kimpu ja naine tassis selle  koju.  Järsku 
astus ette üks leitnant, lõi käe kõrva äärde ja ütles:
   "Mu kindral,  tema meest ei ole maha lastud. Ta oli purjus. Me 
panime ta ainult kartserisse."
   Pancho vaatas ikka veel noorikule järele ja käsutas:
   "Minge laske ta maha! Me ei või ju seda vaest leske petta."


   Ühel mehel olnud kord õige kergemeelne naine.  Kuuldus  temast
jõudis  lõpuks  ka  linnapea  kõrvu.  Ta  kutsus  tolle  lehtsaba 
abikaasa enda juurde ja küsis temalt:
   "Kuidas sa võid küll kannatada ja armastada sihukest naist?"
   "Oo,  härra!"  sõnas  mees.  "Ma ei saa ju  jätta  armastamata 
naist, keda armastavad kõik linna mehed!"


   Linnapea lakei läks kord ühe mehega vaidlema.  Kui asi  jõudis 
käsikähmluseni,  hammustas  see  mees lakeid ninast.  Mees  võeti 
kinni ja veeti ülekuulamisele.
   "Ma pole teda hammustanud!" kuulutas areteeritu.
   "Aga kes teda sinu arvates siis hammustas?" päris linnapea.
   "Ta ise hammustas," vastas kinnipeetav kõhklematult.
   "Mismoodi saab inimene iseennast ninast hammustada?"  vihastus 
linnapea.
   Areteeritu kehitas vaid õlgu:
   "Eeh, härra... Ta on ju linnapea enda lakei - mida tahab, seda 
ka teeb!" 


   "Rabinovits töötas Kremlis.  Ta istus Spasski tornis ja vaatas
kaugusse,  et õigel ajal signaliseerida kommunismi  lähenemisest. 
Teda  püüdsid  enda  juurde meelitada  ameeriklased  - las  istub 
Empire State Building'is ja hoiatab majanduskriiside eest.
   "Ei," vastab Rabinovits, "mulle on vaja alalist tööd!"


   Vana bolsevik teisele:
   "Ei,  kullake, meie teiega kommunismini ei ela, aga vot lapsed 
...  Lastest on kahju!"


   Kommunismiajal helises korteris telefon.
   "Halloo! Manka! Lülita kohe värviteler sisse! Punast kalamarja 
näidatakse!"


   Ameerika  miljonär  ostis  ära Moskva GUMi ja  kuulutas  välja 
tasuta kaubajagamise. Varsti olid GUM ja kõik selle juurde viivad 
teed täis haavatuid ja laipu. Miljonärilt küsiti:
   "Miks te seda tegite?"
   "Mul oli huvitav teada saada,  mis juhtub siis,  kui te lähete 
üle printsiibile "igaühele tema vajaduste järgi"," kõlas vastus.


   Breznev küsis Rooma paavstilt:
   "Miks inimesed usuvad katoliiklikku paradiisi,  ent  keelduvad 
uskumast kommunistlikku paradiisi?"
   "Sellepärast,  et  oma  paradiisi  me neile ei  näita!"  kõlas 
vastus.


   "Mille pärandas Marx Saksamaale?"
   "Ida-Saksamaa  sai "Kommunistliku manifesti",  lääne pool  aga 
"Kapitali"."


   Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida. Stalin näitas, kuidas peab
juhtima.  Hrustsov  näitas,  et iga loll  võib  juhtida.  Breznev 
näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida.


   Põrgu ekskursioonijuhilt küsiti:
   "Miks  Hitler  seisab  ko~rini pasa sees,  Stalin  aga  ainult 
vööni?"
   "Sellepärast, et Stalin on Lenini õlgadele roninud."


   Lenini  ajal  oli  nagu  tunnelis  - ümberringi  pimedus,  ees 
valgus.  Stalini  ajal oli nagu autobussis  - üks  juhib,  pooled 
istuvad,  ülejäänud  värisevad.  Hrustsovi ja Bulganini ajal  oli 
nagu  lennukis - kaks juhivad,  kõiki ajab  oksendama.  Hrustsovi
ajal  oli  nagu  tsirkuses  - üks  räägib,   ülejäänud  naeravad. 
Breznevi ajal oli nagu kinos - kõik ootavad seansi lõppu.


   Fidel  Castrole korraldati Moskvas pidulik  vastuvõtt.  Jäänud 
Hrustsoviga kahekesi, võttis ta paruka peast,  valehabeme eest ja
istus jõuetuna:
   "Enam ei suuda!"
   "On vaja, Fedja, on vaja!"


   "Rabinovits, miks te Iisraeli tahate minna?"
   "Pühad on ära tüüdanud!"
   "Missugused pühad?"
   "Ostsid vorsti - püha, said tualettpaberit - püha!"


   "Mis see on: 40 hammast ja 4 jalga?"
   "Krokodill."
   "Aga mis see on: 40 jalga ja 4 hammast?"
   "Poliitbüroo."


   "Miks  Andropov,  Hiljem  ka Tsernenko  valiti  poliitbüroosse 
ühehäälselt?"
   "Sellepärast,   et  Andropovil  olid  kõige  kehvemad  neerud, 
Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm."


   Mees tabas naise armukesega ja karjus: 
   "Poleks ma parteilane, murraksin sul kõik kondid või viskaksin 
aknast välja!"
   Naine tõstis käed taeva poole:
   "Elagu NLKP! Elagu NLKP!"


   "Kuidas naine suudab meest enda juures hoida?"
   "Sakslanna  töökusega,  prantslanna oma  kehaga,  hispaanlanna 
graatsiaga, venelanna aga parteiga ähvardades."


   "Olid kord vaarao ja juudid. Vaaraod surid välja, juudid jäid. 
Olid inkvisiitorid ja juudid.  Inkvisiitorid surid välja,  juudid 
jäid. Olid natsid ja juudid. Natsid kadusid, juudid jäid. Nüüd on 
kommunistid ja juudid..."
   "Mis sa sellega öelda tahad?"
   "Mitte midagi. Juudid on finaali jõudnud."


   "Rabinovits, kas te lehti loete?"
   "Muidugi, kust ma muidu teaksin, et meil on õnnelik elu?"


   "Mis vahe on "Pravdal" ja "Izvestijal"?"
   ""Pravdas" pole teateid, "Izvestijas" pole tõtt."


   Haige  palus  polikliiniku  registratuuris  registreerida  end 
kõrva-silmaarsti juurde.  Talle selgitati, et on olemas silmaarst 
ning kõrva-nina-kurguarst.
   "Ent  mulle  on  vaja  kõrva-silmaarsti!"  jäi  haige  enesele 
kindlaks.
   "Aga mille üle te kaebate?"
   "Ma kuulen üht, näen aga hoopis midagi muud!"


   Makedoonia  Aleksander,  Caesar ja Napoleon olid aukülalistena 
Punasel väljakul sõjaväe paraadil.
   "Olnuks  mul  nõukogude  tankid,  olnuksin  võitmatu,"  kaebas 
Aleksander.
   "Olnuks  mul  nõukogude  lennukid,  oleksin  vallutanud  terve 
maailma!" rääkis Caesar.
   Napoleon ütles:
   "Olnuks mul ajaleht "Pravda", ei teaks maailm seniajani midagi 
Waterloost!"


   Rabinovitsilt  küsiti  peale surma,  kuhu ta  kavatseb  minna, 
põrgusse või paradiisi. Rabinovits nõudis:
   "Näidake, ja ma teen valiku."
   Näidati.  Paradiisis istusid vagamehed ja inglid lugesid neile 
ajalehepealkirju ette.  Põrgus käis  jooming,  kaardimäng,  ringi 
saalisid  paljad tüdrukud.  Rabinovits valis põrgu ja siis tariti 
ta hõõguvale praepannile.
   "Kuidas?" kukkus too kisendama,  "te näitasite mulle ju hoopis 
midagi muud!"
   "See oli meie agitpunkt."


   Hrustsov   oli  Indias  banketil.   Tema  kõrval  istus   kena 
poolpaljas  india  tantsijanna.  Hrustsov silitas  tal  laua  all 
põlve.
   "Seltsimees Hrustsov, tõuske kõrgemale, säilitage rahu! Kannab 
ette major Pronin."


   "Miks ei ole Kominternis Uus-Ginea esindajat?"
   "Ei leidunud juuti, kes olnuks nõus rõngast ninna riputama."


   Kuna  BBC  sai  väga operatiivselt Nõukogude  saladusi  teada, 
otsustati järjekordne Poliitbüroo istung korraldada ilma õiguseta 
ruumist lahkuda. Äkki haaras Kossõgin kõhust ja palus välja. Teda 
ei  lastud.  Mõne  minuti pärast koputati  uksele.  Lävel  seisis 
koristaja, ämber käes, ning kuulutas:
   "Äsja  andis  BBC  edasi,  et Aleksei  Nikolajevits  on  püksi 
teinud."


   Moskvas  avati  Sverdlovi väljakul  Marxi  ausammas,  skulptor 
Kerbeli töö. Kommentaar:
   "Kolmekordne jultumus. Üks juut püstitab teise juudi nimelisel 
väljakul ausamba kolmandale juudile."


   Kaks  venelast olid kohtu ees kahe juudi  peksmise  eest.  Üks 
andis seletusi:
   "Kodanik  kohtunik,  me  jõime ära  pool  liitrit,  lülitasime 
raadio  sisse,  nad on juba Gaza juures.  Joime veel pool liitrit 
ära,  juba on Suessi kanali ligidal!  Läksime  monopoli,  võtsime 
veel  pooliku,  jõime sealsamas ära.  Vaatame,  juba on nad siin, 
metroo juures seisavad. Noh, ja me siis..."


   Ühiskorteris elas vaikne hiinlane. Naabrid tegid talle igasugu 
sigadusi:  pühkisid prahi talle ukse alla,  tõmbasid mantlinööbid 
eest ära,  viskasid surnud hiire hiinlase kastrulisse.  Nähes, et 
hiinlane ikka selline vagane on, tüütas see kõik neid lopuks ära     
Naabrid  tunnistsid  hiinlasele  kõik üles  ja  lubasid,  et  nad 
edaspidi nii ei tee. Selle peale ütles hiinlane:
   "Väga hea, siis mina ka teie tee sisse enam ei pissi."


   Telegramm:
   "Moskva. Kreml. Leninile. Seltsimees Lenin, aidake vaest juuti 
Rabinovitsit."
   Järgmisel päeval kutsuti Rabinovits, kuhu vaja:
   "Olete te arust ära, kas te ei tea, et Lenin on ammu surnud?"
   "Nojah, ikka on nii, et kui teil on vaja, siis - igavesti 
elav, kui aga vaesel juudil on vaja, siis on juba ammu surnud."


   Lenin  tõusis  hauast üles ja läks  õllebaari  proletariaadiga 
tutvuma. Mehed seisid, jõid, keegi ei pööranud juhile tähelepanu.
   "Mis on, seltsimehed, kas ei tunne ära või?"
   "Vanka, vaata, näe! Elus kümnekas!"


   Mees  leidis  kodust  naise koos armukesega  ja  tahatis hakata 
arveid õiendama. Naine aga pani kisama:
   "Sa ei tohi teda puutuda, ta on elus Leninit näinud!"


   "Millised lihavõttepühad on olemas?"
   "Juudi  omad - mälestus sellest,  kuidas juudid Egiptusest ära 
läksid,   kristlikud  - Jeesus  Kristuse  ülestõusmise  auks   ja 
nõukogude omad - mälestus sellest kuidas Lenin palki tassis."


   "Täna läheme teatrisse "Elavat laipa" vaatama."
   "Ära on tüüdanud, ikka Leninist ja Leninist!"


   Pioneeridele   esines   esimesest   leninlikust   laupäevakust 
osavõtja:
   "Meid toodi Fedjaga tsehhist ära, viidi laupäevakule. Tuli üks 
väike mees, punase habemega, soni peas, meie juurde ja rääkis:
   "Lipake palgi järgi, seltsimehed!"
   "Mine sa õige ..."
   Fedjat  pole ma sellest peale näinud,  enesel on aga kuu  aega 
vabaduses oldud."


   Kui Stalini põrm mausoleumist ära toodi ja Kremli seina  äärde 
maeti, ilmus tema hauale pärg lindiga:
   "Surmajärgselt  represseeritule surmajärgselt rehabiliteeritu-
telt."


   Mees läks sõbra uut korterit vaatama. Istusid üle kesköö, siis 
hakkas   peremees   korterit  näitama.   Külaline   nägi   seinal 
vasktaldrikut ja küsis, mis see on?
   "Rääkiv kell."
   "??"
   Peremees võttis haamrikese ja lõi sellega vastu talrikut.
   "Kell kaks öösel, kurat võtaks ..." kostis seina tagant.


   Naine  kaebas mehe töökoha parteikomiteesse,  et mees  ei  ela 
temaga. Parteisekretär kutsus mehe välja ja nõudis selgitust. Too 
hakkas end õigustama:
   "Ennekõike olen ma impotent ..."
   "Ennekõike   olete  te  kommunist!"  parandas   parteisekretär 
karmilt.


   Jumal lõi kolm omadust:  aususe, mõistuse ja parteilisuse. Ent 
kellelegi ei andnud ta enam kui kaks omadust.  Nii et kui inimene 
on tark ja aus,  pole ta parteilane. Kui ta on aus ja parteilane, 
siis pole ta tark. Kui ta aga on tark ja parteilane, siis pole ta 
aus.


   "Millisel tasandil on võitlus joomarlusega?"
   "Esimene  staadium  on  edukalt läbitud - sakuska  on  
likvideeritud."


   "Mida kartis Breznev kõige rohkem?"
   "Seda, et hiinlased õpivad sõdima nagu juudid ja juudid õpivad 
paljunema nagu hiinlased."


   "Miks Nõukogude delegatsioon Soomes käis?"
   "Et saada kogemusi, kuidas võidelda suure idanaabriga."


   2000. aasta uudisteblokist:
   "Hiina-Sooma piiril on kõik rahulik."


   Ukrainlane kutsuti KGB-sse:
   "Selgitage,   miks   teile   regulaarselt   Iisraelist   pakke 
saadetakse?"
   "Sõja ajal varjasin ma juuti."
   "Kas  teil,  nõukogude inimesel,  pole häbi saada pakke  nende 
juudinärude käest? Kas te oma tulevikule mõtlete?"
   "Jah, ma varjan hiinlast."


   "Milline on maailma rikkaim riik?"
   "NSV Liit.  70 aastat on teda varastatud ja ikka pole suudetud 
tühjaks varastada."


   Vana  tsehh püüdis kuldkala.  Kalake  palus  vabadust,  lubades 
täita vanamehe kolm soovi.
   "Mu esimene soov on, et Hiina meile kallale tuleks. Teine soov 
on,  et Hiina meile veel kord kallale tuleks.  Kolmas soov on, et 
Hiina meile kolmas kord kallale tuleks."
   Vanaeit, saanud vanamehe soovidest kuulda, hakkas kurjustama.
   Vanamees  talle:  "Kuidas  sa siis aru ei  saa?  Selle  juures 
tulevad ju hiinlased kuus korda üle venelaste!"


   Sünnitusmajas  ei  oldud  rahul,   et  juutide  sünnitamisesse 
suhtuvad   arstid-õed   tunduvalt   paremini.   Peaarst   pöördus 
rahulolematute naiste poole:
   "Seltsimehed  emad!  Olge teadlikud kodanikud!  Nende  toodang 
läheb ju ekspordiks!"


   Banketil Kongos küsiti Nõukogude saadikult:
   "öelge, kas teile meeldib Lumumba?"
   Printsipiaalne kommunist vastas: "Jah, meeldib!"
   "Sööge siis veel tükike!"


   "Mis vahe on homoseksualistidel ja peasekretäridel?"
   "Esimesed  kallistavad ja musitavad salaja,  teised aga teevad 
seda kõigi silme all."


   Kunstinäitusel  Pariisis oli Picasso oma kutse koju  unustanud 
ja teda ei lastud sisse: 
   "Tõestage, et olete Picasso!"
   Ühe pliiatsitõmbega joonistas ta rahutuvi ja ta lasti sisse.
   Ka  Furtseva  oli kutse maha unustanud ning tedagi  ei  lastud 
sisse. 
   "Ma olen ju NSV Liidu kultuuriminister!"
   "Kuidas te seda tõestate? Näete, Picasso unustas ka kutse koju 
ja tal tuli joonistada."
   "Aga kes see Picasso on?"
   "Kõik on korras, proua kultuuriminister, astuge edasi.@


   Esimene klass. õpetaja:
   "Juku, kas sa numbreid tunned?"
   "Jah:  kaks,  kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 
kümme, poiss, emand..."


   Baari astus väikest kasvu mees ja küsis kelnerilt:
   "Ega teil väljaviskajat vaja ei ole?"
   "Teie - ja väljaviskaja!" muigas kelner.
   Väike  mees  läks  baarileti juurde,  haaras  kõige turjakamal
sellil rinnust kinni ja viskas ta aknast välja.
   "Noh, kas ma sobin teile?" küsis ta kelnerilt.
   "Oodake, kuni peremees tagasi komberdab..." kõlas vastuseks.


   Talupojalt küsiti:
   "Kuule,  isake, miks sa lasksid oma naisel haiguse kätte surra 
ega kutsunud arsti?"
   "Mida veel,  härra!  Meie,  vaesed inimesed, peame surema omal 
jõul."


   Härrasmees peatas rahvasummas tänavapoisi ja hüüdis pahaselt:
   "Kõlvatu,  kuidas  sa  julgesid mu naisel  piha  ümbert  kinni 
võtta?!"
   "Mina, härra? Pole võtnud! Otsige või läbi."


   Sekretär  tuli  hommikul  tööle  ja  nägi,   et  tema  ülemuse 
kabinetist kantakse diivanit välja. Ta ehmatas ja hüüatas:
   "Mis? Kas ma olen vallandatud?"


   Üks   küberneetik  leiutas  prediktori,   tulevikku  ennustava 
masina,    suure    sajakorruselise    agregaadi.    Ta    esitas 
sissejuhatuseks küsimuse: "Mida ma teen kolme tunni pärast?"
   Prediktor surises hommikuni ja teatas siis:
   "Istud ja ootad minu vastust."


   "Miks on lest lame?"
   "Sellepärast, et ta vaalaga magas."


   "Milline peab olema anekdoot?"
   "Lühike ja läbipaistev nagu naise öösärk."


   "Miks pole kanal rindu?"
   "Sest kukel pole käsi."


   "Keda kujutab endast ohvitseri naine?"
   "Hõberebase ja lehma hübriidi."


   "Mis ühist on televisiooniantenni ja naise säärte vahel?"
   "Mida ülespoole, seda enam värisevad."


   "Kas lutikad võivad teha revolutsiooni?"
   "Võivad, sest neis voolab töörahva veri."


   "Miks oli 1965. aasta sügisel ikaldus?"
   "Sellepärast, et lauldi: "Olgu jääv meile päike!"."


   "Mis vahet on mehe ja naise pükste vahel?"
   "Ühtedesse aetakse jalad, teistesse käed."


   "Miks inimesel jalad tihti haisevad?"
   "Paluks mitte unustada, kust nad välja on kasvanud!"


   "Miks pole poes kala?"
   "Kala pole tripper, teda kergesti ei püüa."


   "Mis on jalgratta ja naise erinevus?"
   "Jalgrattal  pumbatakse  enne kummid täis  ja  siis  istutakse 
selga, aga naisel vastupidi."


   "Mis on ühist naisel ja kompvekil?"
   "Enne tarvitamist kooritakse lahti."


   "Miks on inimesel kael?"
   "Et pea perse ei kukuks."


   "Kas palja tagumikuga võib istuda siilile?"
   "Võib, kui:   1) tagumik pole oma.
                 2) siil on pöetud.
                 3) seda käsib kodumaa."


   "Mis võib olla meeldivat ema rinnapiima juures?"
   "Ainult taara."


   "Mis on ühist süütusel ja kirjaoskamatusel?"
   "Mõlemad tuleb võimalikult kiiresti likvideerida."


   "Kas kombineed võib triikida triikrauaga?"
   "Parem on seda siiski teha käega."


   "Mis vahe on apelsinil ja tagumikul?"
   "Nuusuta!"


   "Kas tahate, ma jutustan teile anekdoodi Karl Marxist?"
   "Ei hooli. Ma ei armasta habemega anekdoote."


   Lennuk  lendas  Moskvast Leningradi.  Korraga ilmus  lendurite 
selja taha terrorist, püstol käes, ning käsutas:
   "Aga nüüd, seff, keerame otsad Iraagi poole!"
   "Ei saa!" vastas piloot. "Me lendame Petruskinosse."
   "Mis  kuradi Petruskinosse?" ei saanud bandiit aru.  "Kas  see 
siis ei olegi Moskva-Leningradi lennuk?"
   "On küll, aga see kuulipildujaga tädi seal nurgas nõuab, et me
kõigepealt tema koju viiksime ja tema elabki Petruskinos."


   Restoranikülastaja  uuris tähelepanelikult tema ette  asetatud 
rooga. Lõpuks ta küsis:
   "Ettekandja, aga kus siis snitsel on?"
   "Vaadake tähelepanelikumalt! Ta peaks olema sidrunilõigu all."


   "Halloo! Tere päevast! Vabandage, kas see on saun?"
   "Vaat  kus mühakas!  Kas sa ei tunne numbreid või ei oska  sa, 
kretiin,   telefoni   kruttida?   See  on   hoopis   Kõnekultuuri 
Instituut."


   "Miks on maanteel rohkem avariisid kui raudteel?"
   "Kahel  põhjusel.  Esiteks ei aja üks rong kunagi teist  taga. 
Teiseks:   olete   te  kunagi  näinud,   et  vedurijuht   suudleb 
masinisti?"


   "Me sõidame praegu kiirusega 40 km tunnis."
   "Kuidas te seda teate, kui teil spidomeeter ei tööta?"
   "Seda pole mul üldse vaja. 30-kilomeetrise tunnikiiruse juures 
hakkab kapoti kaas logisema. 35-kilomeetrise kiiruse puhul hakkab 
tagasilla  all midagi kriuksuma.  40-ne juures hakkab parema ukse 
klaas   värisema.   45   kilomeetrit   paneb   mu   hambaproteesi 
vibreerima."
   "Aga kuidas te saate teada oma auto maksimaalse kiiruse?"
   "Seda  ma  ei saagi teada.  Kui kiirus ületab  50  kilomeetrit 
tunnis, hakkab esimene ratas autost ette jõudma."


   "Huvitav,  kuidas  te  teate nii  hästi  kõiksugu  koduloomade 
hindu,  alates  kukest  ja  lõpetades oinaga?  Kas  olete  farmis 
töötanud?"
   "Ei, ma olen lihtsalt algaja autojuht."


   Inspektor peatas auto ja tegi juhile pikema jututa trahvi.
   "Kas ma sõitsin liiga kiiresti?" küsis juht ettevaatlikult.
   "Ei, te lendasite liiga madalalt!"


   Auto  paiskas  jalakäija maha ja vigastas  tema  jalga.  Kohus 
mõistis juhilt kahjutasuks 15 000 dollarit.
   "15 000 dollarit!" ahastas juht kohtuotsust kuuldes.  "Kas  te 
peate mind miljonäriks?"
   "Aga  teie,"  hüüdis  oma kohalt kannatanu,  "kas  peate  mind 
sajajalgseks?"


   Tütar emale:
   "Palu isa, et ta mulle taskuraha annaks."
   "Küsi  ise.  Lähed  varsti  mehele  - pead  harjuma  iseseisev 
olema."
   

   Mees  kaotas  oma naise kaubamajarüsinas  silmist  ja  kõnetas 
kenakest müüjannat:
   "Palun rääkige minuga natuke, siis ilmub mu naine kohe välja."


   Meremees  tuli kaugsõidult tagasi ja leidis kodus hällist  ees 
vastsündinud lapse.
   "Kuidas  see võimalik on?" ägestus mees.  "Kolm kuud  sõitsime 
mööda Doonaud alla,  neli kuud peatusime Konstantsas, seitse kuud 
olime  Mustal merel,  siis veel kuu aega tagasiteed.  Kokku  olen 
kodust ära olnud 14 kuud. Seleta, naine, kust see laps pärit on!"
   "Ära  ägestu,"  rahustas  naine  meest.  "Lapse  tõi  möödunud 
nädalal üks kena noor neiu Konstantsast."


   "Ma   nägin   õues  teie  poega.   Ta  sarnaneb   antiikkreeka 
skulptuurile."
   "Te peate silmas tema muskleid?"
   "Ei, tema purustatud nina."


   "Ma kuulsin, et sinu naabrid elavad nagu tuvikesed."
   "Jah, kord lendab aknast välja üks, siis teine."


   James armastas igal võimalikul juhul oma külalistele karunahka 
näidata  ja rääkida,  kuidas tal oli õnnestunud see  loom  tappa. 
Kõik   see   tüütas   hirmsasti  tema   naist   ja   järjekordsel 
koosviibimisel ta märkis:
   "Mõnikord ma kahetsen, et teie duellil ei tulistanud esimesena 
karu."


   Üksiku saarekese randa ujus laevahuku läbiteinud mees. Ta ajas 
ennast  vaevaga püsti ja komberdas liivasele rannale.  Seal ootas 
teda tema naine, kes oli päästepaadiga varem saarele jõudnud.
   "Kus sa olid? laev uppus juba eile!"


   Külaline vaatas pildialbumit. Peremees andis seletusi:
   "See  on  õnnetus  reisirongiga...  Maavärisemine  Jaapanis... 
Orkaan Floridas, suur tulekahju Chicagos... Minu pulmad..."


   "Te solvasite minu sõpra,  nimetades teda parasiidiks.  Mul on 
au teile edasi anda kutse duellile. Millise relva te valite?"
   "DDT!"


   "Tütar  ajas  mind kell kolm üles ja palus,  et  ma  räägiksin 
talle muinasjuttu."
   "Ja sina?"
   "Ütlesin talle,  et varsti tuleb isa ja räägib meile  mõlemale 
muinasjuttu!"


   "Teie  poeg  on nii teadusjanuline!  Kellelt ta selle  pärinud
on?"
   Ema: "teaduse minult, janu isalt."


   Mees: "Kas sa tahaksid mees olla?"
   Naine: Aga sina, mu kallis?"


   "Eile pihtisin ma peigmehele oma minevikku!"
   "Ja mis ta ütles?"
   "Ütles?  Ei midagi!  Ta kammis ainult oma püstitõusnud juuksed 
jälle siledaks." 
  

   Noormees: "Hm... vabandust... Ma... ma tahtsin teile öelda, et 
olen teie tütrega juba kolm aastat kurameerinud..."
   "Noh, ja siis? Mida te soovite? Pensioni?"


   Keegi  noor  mees  andis  arvutile  sobiva  pruudi  leidmiseks 
järgmised  andmed:  ta  peab oskama  ujuda,  olema  seltskondlik, 
riietuma tagasihoidlikult ja olema tingimata väikest kasvu.
   Arvuti trükkis vastuse:
   "Teile sobib pingviin."


   Helises telefon.  Kolme tütre isa võttis toru,  sellest kostis 
kellegi kare hääl:
   "Oled see sina, mu konnake?"
   "Ei," vastas isa, "siin on tiigi peremees."


   "Karl, kas sa usud ülestõusmisse?" küsis õpetaja.
   "Loomulikult mitte. See on puhas pettus."
   "Peagi veendud ise, et ei ole pettus. Sinu onu, kelle matusele 
sa  ennast nädal tagasi küsisid,  on üles tõusnud ja  ootab  sind 
välisukse juures."


   "Isa, miks kukk kireb?" küsis väike Jim.
   "Ta kireb, kui keegi valetab."
   "Aga ta kireb ka öösel kell kolm, kui kõik inimesed magavad."
   "Sel ajal trükitakse hommikusi ajalehti."


   "Isa,  miks  oli telelehes kirjutatud,  et see film on lastele 
keelatud?"
   "Istu rahulikult, varsti näed."


   Ema  hakkas tube koristama ja saatis pojad õue  mängima.  Mõni 
minut hiljem kostis sealt väiksema nutt.
   "Mis seal lahti on?" küsis ema aknast vanemalt poisilt.
   "Ma ei tea,  mis vennaga teha.  Ta kaevas maasse augu ja tahab 
seda nüüd tuppa tuua."


   "Juku," manitses vanaema,  "kas sul on ka meeles,  et hunt sõi 
Punamütsikese ära, kui see sõna ei kuulanud?"
   "Jah, ja vanaema ka!"


   Isa: "Kas nüüd tead, mille eest naha peale said?"
   Poeg: "Ah nii?! Algul peksab ja pärast ei teagi, mille eest!"


   Advokaadist isa:  "Kui ema küsib,  palju ma viskit jõin,  siis 
ütle..."
   Poeg:  "Valetama  ma  ei hakka,  ent  arvestades  meievahelisi 
sugulussidemeid, võin ma tunnistuse andmisest loobuda."


   "Sul on suurepärane villa!  Ja missugune uhke  limusiin!  Nüüd 
pole sul küll enam midagi vaja."
   "Siiski!"
   "Mida?"
   "Alibit..."


   "Kas sa tead, miks Wilkins elab sellises luksuses?"
   "Pole aimugi."
   "Süütõendite puudumise tõttu!"


   Politseijaoskonnas helises telefon. Kellegi räme hääl teatas:
   "Ma  räägin Pietermanni juurest.  Saatke kiiresti auto  välja! 
Lahtise rõduukse kaudu tuli korterisse kass!"
   "Nalja  teete  või?" hüüdis korrapidaja vihaselt.  "Ühe  kassi 
pärast peaksime patrulli välja saatma. Lollus!"
   "Te peate auto välja saatma, siin räägib Pietermanni papagoi."


   "Huvitav automaat see Blanca politseijaoskond," imestas  Bill. 
"Viskad kivi aknast sisse, kargab politseinik uksest välja."


   Sherifi abi: "Sheff, ta tunnistas üles!"
   "Idioot, te kuulasite kahtlustatava asemel kannatanu üle!"


   Politsei     saatis    ühele    külavanemale    tagaotsitavast 
kurjategijast  seitse  fotot.   Nädala  pärast  teatas  külavanem 
politseile:
   "Kuus meest on tabatud, seitsmendal oleme jälil."


   Ahne mees varastas naabri laudast kaks lammast ja tahtis  need 
linna  turule viia.  Ilm oli külm ja varas läks kõrtsi külmarohtu 
võtma.  Kui  ta välja tuli,  polnud lambaid vankril enam  ollagi. 
Kodus küsis naine:
   "Kas lambad müüdud?"
   "Müüdud."
   "Mis hinnaga?"
   "Omahinnaga."


   Kohtunik: "Nii et teie omastasite 100 000 dollarit?"
   Kohtualune: "Pst, tasa, ma ütlesin naisele, et 5000!"


   "Kaebealune,   rääkige   kohtule   oma   keskpanga   röövimise 
plaanist."
   "Ma ei saa, teie ausus, saalis on palju minu konkurente."


   Kohtunik  heitis  range pilgu blondiinile,  kes  oli kohtusse 
tunnistajaks kutsutud seoses firma finantsafääriga.
   "Kas te teate, mis teid ootab, kui annate valetunnistusi?"
   "Jah,   seff  rääkis  midagi  viiest  tuhandest  dollarist  ja 
naaritsakasukast."


   Keegi   varguses  süüdistatu  astus  kohtuniku   ette,   kelle 
heatahtlikkust ülistati.
   "Kas   te   olete   varem  vangis   olnud?"   küsis   kohtunik 
kaastundlikult.
   "Mitte iialgi!" hüüdis kohtualune ja puhkes nutma.
   "Noh,  noh!  Ärge nüüd sellepärast nutke,  mu armas," rahustas 
teda kohtunik. "Selle vea parandame kohe ära."


   Autovarguse   arutamisel  kohtus  küsis  kaebealuse   advokaat 
kannatadasaanult:
   "Niisiis olete ikka veel veendunud selles, et süüdistatav teie 
auto ära ajas?"
   "Teate, pärast teie etteastet hakkan ma kahtlema isegi selles, 
et mul auto üldse oligi."


   Kohtunik: "On teil veel midagi enda kaitseks öelda?"
   "Jah,  härra kohtunik!  Palun arvesse võtta,  et mind on  juba 
kümme korda karistatud, ilma et sellest mingit kasu oleks olnud."


   Abielulahutus.
   Naine:  "Ta  müüs  maha meie gaasipliidi ja laskis  kogu  raha 
kõrist alla!"
   Mees: "Aga tema märkas seda alles kahe kuu pärast!"


   Eluajaks vangimõistetu rääkis oma kongikaaslasele:
   "Täna öösel nägin väga meeldivat unenägu."
   "Räägi lähemalt."
   "Nagu  oleks mind kongi üüri maksmata jätmise pärast  tänavale 
visatud."


   "Kus on teie kaupluse juhataja?"
   "Ta sõitis sugulaste juurde."
   "Ja millal ta tagasi tuleb?"
   "Aasta kolme pärast, kui enne ei tule amnestiat."


   Raamatukauplusesse sisenes ostja ja pöördus müüja poole:
   "Kas teil on müügil raamat "Mees - naise käskija?"
   "Fantastika on kõrvalsaalis."


   Külastaja  täitis postkontoris blanketti.  Olles suure vaevaga 
paberile mõne sõna kriipinud, pani ta roostetanud sule kõrvale ja 
pöördus ohates luugi taga istuva tütarlapse poole:
   "See sulg on teil vist muinasajast pärit?"
   "Teateid saab vasakult teisest luugist," järgnes vastus.


   "Härra direktor, kuulsin, et otsite kassapidajat!"
   "õigupoolest otsin kahte - endist ja uut."


   "Miks sa lao uksi ööseks ei lukusta?"
   "Meie tehase tooteid ei taheta päevalgi..."


   Kaks sekretäri omavahel.
   "Hirmus asi see kirjutusmasin."
   "Miks?"
   "Kui sa ei tööta, kuulevad seda kohe kõik."


   "öelge, kas skleroos ei takista teid töötamast?"
   "Oh ei, ka töötegemise unustan ära!"


   Külastaja ettekandjale:
   "Ma olen teid kuskil näinud?"
   "õige, olete küll. Kaks tundi tagasi ma tõin teile supi..."


   "Kelner, palun tooge mulle pokaal ambroosiat!"
   "Kuidas palun?"
   "Kas te ei tea, mis on ambroosia? See on jumalate jook!"
   "Oo, jumal! Vabandage, ma ei tundnud teid ära!"


   Külastaja: "Teie kilpkonnasupis polnud ühtki lihatükki!"
   Kelner: "Huvitav! Ja mis te aleksandrikoogist lootsite leida?"


   Külastaja ettekandjale:
   "Teie kohvikus ilutseb plakat "Sõda kärbestele!",  neid on aga 
ikkagi kõik kohad täis."
   "Pole parata. Sõda lõppes kärbeste võiduga."


   "Halloo,  kelner! Selles viskis on hall juuksekarv!" ütles üks 
inglise dzentelmen rahulikult. Kelner astus laua juurde ja vastas 
sama rahulikult:
   "Veel üks tõend, milord, et meie viski on tõepoolest 70 aastat 
vana..."


   Pariisi restorani tuli külastaja ja ütles kelnerile:
   "Palun  austreid.  Nad  ei tohi olla liiga  suured  ega  liiga 
väikesed, peavad olema mahlased ja täiesti värsked..."
   Kelner vahele:
   "Kas pärlitega või ilma?"


   Külastaja  täitis  hotellikaarti  ja nägi äkki  letil  sibavat 
prussakat.
   "Monsieur,"  ütles ta portjeele,  "ma olen kohanud  prussakaid 
küll numbritubades,  kuid näen esimest korda,  et prussakas tuleb 
alla, saamaks teada minu toa numbrit!"


   "Ütle,  ega  ma  ei sarnane enam vana leediga?"  küsis  missis 
Parker oma abikaasalt,  kui ta juuksuri juurest poisipeaga tagasi 
tuli.
   "Oh ei,  armsam," vastas mister Parker, "sa sarnaned nüüd vana 
dzentelmeniga."


   Klient habemeajajale pärast raseerimist:
   "Palun andke mulle klaas vett!"
   "Oh... kas teil hakkas paha?"
   "Ei, ma tahan ainult proovida, kas mu suu veel vett peab."


   Advokaat kaebas oma arstist sõbrale:
   "Minu   sõbrad  ja  tuttavad  on  häbematult   kokkuhoidlikud. 
Tarvitseb mul vaid seltskonda ilmuda, kui minult hakatakse küsima 
erialast  nõu.  Ilmselt tuleb ka teil samasuguseid  ebameeldivusi 
taluda?"
   "Mitte sugugi. Kohe, kui keegi hakkab oma tervise üle kaebama, 
ütlen ma rahulikult: riietuge lahti, palun."


   Tudeng: "Milline on kõige parem haigus?"
   Professor:   "Skleroos  - iga  päev  kuuled  ainult   värskeid 
uudiseid ja uusi nalju."


   Kõneleja rääkis juba kuuendat tundi. Lõpuks ta ütles:
   "Vabandage,  kui  ma ehk liiga põhjalikult räägin.  Mul ei ole 
kella."
   Hääl saalist:
   "Teie selja taga ripub kalender!"


   Riigitegelane pöördus oma sõbra poole:
   "Tead,  mulle pakuti viis tuhat naela,  et läheksin erru.  Mis 
nõu sa annad?"
   "Küsi rohkem! Ei usu, et nad keelduvad."


   Mister Smith jutustas oma jahiseiklustest Aafrikas.
   "Küttisin Saharas.  Äkki näen,  lõvi!  Ja veel  milline:  neli 
meetrit pikk, kaks ja pool meetrit lai..."
   "Ära  nii rumalalt liialda," sosistas sõber,  "keegi niikuinii 
ei usu..."
   "... ja... 30 sentimeetrit korge!"


   Kaks kalalt tulnud farmerit kiitlesid saagiga. Üks tõendas, et 
ta püüdis 200 puuda kala.
   "Mina," ütles teine, "tõmbasin välja vanaaegse laterna aastast 
1756 ja, kujuta ette, laternas põles küünal."
   "Kuule," vastas teine farmer.  Ma võtan maha 100 puuda ja sina 
kustuta küünal."


   Joobnu,  kes läbi surnuaia koju läks, kukkus lahtisesse hauda. 
Kriipis ja kraapis, aga välja ei saanud.
   "Appi,  külm  on!"  karjus  ta.  Teine joobnu  läks  mööda  ja 
torises:
   "Nüüd on külm jah. Kes sul siis käskis mulla pealt ära ajada!"


   Daam kerjusele:
   "Te  võiksite  nende kahe frangi eest,  mis ma  teile  andsin, 
aitähki öelda."
   "Kas te ei näe minu silti "Kurttumm"?  Või ootate kahe  frangi 
eest imet?"


   Teatrikassa juures.
   "Kaks piletit parterisse, palun!"
   "Kas "Boriss Godunovile" või "Othellole"?"
   "Ei, mulle ja mu naisele!"


   Näitleja: "Miks te mind vallandate, kui ma oma koha täidan?"
   Direktor: "Jah, te olete nagu ahi, mis oma koha täidab, aga ei 
tõmba."


   Pärast  näidendi esimest vaatust publik saalis vilistas.  Enne 
teise vaatuse algust hoiatas lavastaja vaatajaid:
   "Kui  keegi  veel  vilistama  hakkab,   siis  kordame  esimest 
vaatust!"


   Kunstnik:  "See on minu paremaid töid.  Kujutlege, kui ma seda 
alustasin, polnud mul aimugi, mis välja tuleb."
   Külastaja:  "Ütelge, palun, kas teil peale lõpetamist õnnestus 
kindlaks teha, mida see endast kujutab?"


   Kunstnik kolleegile:
   "Käisin näitusel.  Ainukesed pildid,  mida seal vaadata  võis, 
olid sinu omad..."
   "Aitäh, sõber!"
   "Teiste ees tungeldi kogu aeg."


   "Kas  see on ajalooline romaan?" küsis toimetaja telefoni teel 
kirjanikult,  kes  oli  oma  käsikirja juba  mitu  aastat  tagasi 
kirjastusse toonud.
   "Nüüd juba küll," ohkas autor.


   New  Yorgis maandunud Rooma kardinali olid  lennuväljal  vastu 
võtmas ajakirjanikud, kes talt muu hulgas küsisid:
   "Kas te külastate siin ka striptiisilokaale?"
   "On   New   Yorgis  ka  striptiisilokaale?"  vastas   kardinal 
irooniliselt. Järgmisel päeval ilmus ühes tuntumas lehes artikkel 
suure pealkirjaga:
   "Kardinali    esimene    küsimus:    "On   New    Yorgis    ka 
striptiisilokaale?""


   "Sellel plaadil laulab kuulus Caruso."
   "Kuid Caruso ei laulnud kunagi saksa keeles."
   "Tähendab, see on siis tõlge."
    

   1969. aastal toimusid Prahas lahtised kergejõustikumeistri-
võistlused.  Osa  võttis ka venelane Ivanov,  kes heitis vasarat. 
Esimesel  katsel 84 meetrit.  Enneolematu  maailmarekord!  Teisel 
katsel  viskas mees vasara staadionilt  välja!  Kolmandal  katsel 
tabas ta Karli kiriku torni! Ajakirjanikud piirasid ta ümber nagu 
mesilased, küsimusi sadas igalt poolt, aga Ivanov ei öelnud mitte 
üht sõna. Lõpuks karjus üks mees talle vene keeles kõrva:
   "Ma  olen "Pravda" korrespondent,  öelge ometi,  mille on asi? 
Kuidas on võimalik taoline ime?"
   Venelane Ivanov pressis läbi hammaste:
   "Andke mulle sirp, ma heidan veel kaugemale!"


   "Mis on meil kõrgeim karistusmäär?"
   "Surmanuhtlus."
   "Ei ole, hoopis maalt väljasaatmine!"
   "Sellest pole midagi kuulda olnud!?"
   "Seda  küll.  Meil  on  humaanne  ühiskond  ja  köige  korgema 
karistuse asemel saadetakse parem Siberisse või lastakse maha."


   GPU muudeti "liberaalseks".  Kõigilt agentidelt nõuti suurimat 
viisakust rahva vastu. 
   Üks  mees  aevastas trammis.  GPU agent trammi  esisel  vaatas 
sisse ja küsis pahaselt:
   "Kes aevastas?"
   Kogu vagun oli kohkunud.  Sõbrad käisid aevastajale peale,  et 
ta   kõigi   vagunis  olijate  arreteerimise   vältimiseks   üles 
tunnistaks. Mees tõusiski ja ütles värisedes:
   "Mina aevastasin."
   GPU mees ütles käsule vastavalt:
   "Tervist, kodanik!"


   Rahvusvaheliselt konkursilt saabusid kaks Nõukogude  pianisti. 
Üks oli saanud II koha,  teine 16. koha. See, kes sai teise koha, 
oli morn ja vihane ning pobises omaette:
   "Miks mina ei saanud esimeseks..."
   See, kes sai 16. koha, imestas:
   "Miks sa nii väga esimene tahaksid olla?"
   "Siis oleksin ma saanud mängida Chopini klaveriga."
   "Aga mis selles nii erilist oleks?"
   "Kuidas seda sulle seletada?  Noh,  see oleks umbes sama,  kui 
sina saaksid Dzerzinski püstolist lasta."


   Mees  tellis endale hotellis toa.  Kohale jõudes nägi  ta,  et 
tema  toas  istusid  kuus meest,  kes jõid viina  ja  ei  tahtnud 
kuidagi  ära minna.  Mees katsus heaga,  keelitas,  meelitas - ei 
midagi.  Läks ja tellis siis alt puhvetist kuus teed ja palus, et 
need  mõne minuti pärast üles toodaks.  Läks siis  tuppa  tagasi, 
võttis stepsli ja ütles sinna sisse:
   "Kapten, palun kuus teed!"
   Mehed   vaatasid  teda  hämmeldunud  nägudega.   Varsti  tõigi 
ettekandja nõutud teed.  Meeste näod venisid pikaks ja nad läksid 
kähku minema.
   "Hea nali," ütles ettekandja, "kapten naerab veel praegugi!"


   1950.  aastate alguses märatses GPU.  Igal ööl peatusid majade 
juures autod, inimesed pandi peale ja sõit läks teadmata kuhu.
   "Ühel  ööl klopiti maja ukse taga.  Perekond värises  hirmust, 
keegi ei julgenud avama minna. Klopiti edasi, väga  resoluutselt.
Peremees jättis kõigiga hüvasti ja läks lahti tegema.
   Varsti tuli ta tagasi ja ohkas kergendatult:
   "Pole midagi hirmsat, ainult meie maja põleb."


   Kongresside  Palee oli rahvast täis - käis NLKP XXIV kongress. 
Peeti kõnesid, plaksutati.
   Siis tõusis püsti Kostroma karjak Ivan:
   "Ma   ei  küsi,   kuidas  on  lood  meie  viisaastaku   plaani 
täitmisega.  Ma ei küsi seda, mitme aasta pärast saabub kommunism 
vöi  kui  kaugele  me oleme  Ameerikast  taha  jäänud.  Ma  küsin 
lihtsalt ja selgelt: miks ei ole meil piisavalt karvamütse?"
   Kuna tegu olevat pisiasjaga, kutsuti mees kulisside taha. Seal 
antavat ammendav vastus.
   Teisel  päeval  kongress jätkus.  Püsti tõusis Kostroma  meier 
Vassili:
   "Ma ei küsi, kuidas täidetakse viisaastaku plaani. Ma ei tunne 
huvi,  millal saabub kommunism ja hoopiski ei küsi ma,  millal me 
Ameerikale järele jõuame.  Ma küsin lihtsalt ja selgelt: kuhu jäi 
karjak Ivan?"


   Kadar  ja Breznev said kokku.  Rääkisid maast ja ilmast,  siis 
aga küsis Kadar:
   "Noh,  ütle  päris ausalt,  kui palju teil neid on,  kes  sinu 
liini ei poolda?"
   "Umbes kümme miljonit. Aga teil?"
   "Umbes samapalju."


   Soomlased olid metsatöödel.  õhtul avastati,  et kaks meest on 
kadunud,  Otsiti,  otsiti  - ei  midagi.  Järgmisel  päeval  läks 
rahvasumm metsa kammima ja kadunud mehed leitigi üles. Nad seisid 
kramplikult ja hoidsid puud kinni, et see neile kaela ei kukuks.
   "Miks te, kurivaimud, appi ei hüüdnud?"
   "Ei saanud, piir on lähedal."


   Klassijuhataja  tegi klassijuhatajatunni nõukogude  partei- ja 
riigiorganite  tutvustamiseks.   Lõpuks  lasi  ta  lastel  endale 
rääkida, kuidas nad nendest asjadest aru said.
   Üks poiss rääkis:
   "Partei  on  nagu  minu ema,  kes saab  kõik,  mis  ta  tahab. 
Täitevkomitee  on  nagu minu isa,  kes teeb kõik  nii,  nagu  ema 
tahab.  Komsomol on nagu minu vend,  kes kõike lubab,  aga midagi 
ära ei tee. Ametiühingud on nagu minu vanaema, kes kõike mõistab, 
kõigile kaasa tunneb,  kõiki aidata tahab, aga kellel kõige selle 
tegemiseks võimu ei ole."


   Schmidt,  Carter  ja Breznev läksid Jumala  juurde,  et  teada 
saada,  millal  saabub  kommunism.  Schmidt küsis,  millal  tuleb 
kommunism Saksamaale.  Jumal vastas, et 100 aasta pärast. Schmidt 
ütles:
   "Tänu Jumalale, mina seda enam ei näe."
   Siis küsis Carter,  millal tuleb kommunism Ameerikasse.  Jumal 
vastas, et 200 aasta pärast. Carter ütles:
   "Jumal tänatud, mina seda ei näe."
   Breznev küsis, millal tuleb kommunism Venemaale. Jumal vastas:
   "Tänu sinule ma seda enam ei näe."


   Poeg küsis isalt:
   "Millal saabub kommunism?"
   "Kohe seletan.  Näed,  suri Marx, sündis marksism. Suri Lenin, 
sündis  leninism.   Ja  kui  sureb  viimane  kommunist,  saabubki 
kommunism."


   Hunt ja karu võeti kolhoosi tööle.  Pole teada, mis tööle hunt 
sai,  aga karu pandi sepa juurde pealelööjaks ja töö laabus hästi 
kuni palgapäevani.  Peale palgapäeva jäi sepp kadunuks. Otsiti ja 
uuriti,  viimaks  saadi teada,  et sepp ja karu  olid  palgapäeva 
õhtul koos viina võtnud. Hakati karu usutlema. Karu ütles:
   "Ma  ei mäleta hästi,  võib-olla sõin ta viina peale sakuskaks 
ära." 
   Karule  anti vali noomitus ja saadeti koos hundiga  kolhoosist 
minema. Hunt ütles karule:
   "Sa tegid rumalasti,  et tarvilise inimese ära sõid; näe, mina 
sõin juba kolm nädalat tagasi partorgi ära ja ükski koer ei haugu 
järele!"


   Mutid istusid oma augus. Muti poeg küsis isa käest:
   "Isa, mis see kollane seal üleval on?"
   "See seal on päike,  tõuseb hommikul, valgustab maad ja loojub 
õhtul."
   "Aga mis on see sinine seal üleval?"
   "See on taevas,  lähemalt vaadates paistab sinine,  see  kerge 
õhk kaugemal on juba tume kosmos."
   "Aga mis see roheline seal üleval on?"
   "See  on  rohi.  Peale selle kasvsvad maa peal  lilled,  puhub 
tuul, õhus lendavad linnud ja laulavad."
   "Aga isa, miks elame meie siin all, pimedas?"
   "Sellepärast poeg, et see siin on meie kodumaa."


   Koos oli NSVL TA presiidiumi koosolek.  Sõna võttis  president 
Aleksandrov:
   "Lugupeetud  akadeemikud.  Täna on meil erakorraline koosolek. 
Meie  kolleeg ...  endine kolleeg on osutunud rahvavaenlaseks  ja 
meil tuleb A.Sahharovilt tema akadeemikutiitel ära võtta.  See on 
täiesti  pretsedenditu  juhtum.   Ma  kordan,   see  on   täiesti 
pretsedenditu  lugu,  aga  muud  ei jää  üle.  Millised  on  teie 
arvamused, lugupeetud kolleegid?"
   Käe tõstis Kapitsa:
   "See on sünge lugu,  aga kui järele mõelda,  siis see nii väga 
pretsedenditu ei olegi.  Üks taoline juhtum on juba olnud,  siis, 
kui Hitler võttis akadeemikutiitli ära Einsteinilt."
   

   1987-nda aasta 28-nda mai õhtul tõmbas Tsukts Punasel Väljakul 
suitsu.  Korraga tundis ta, kuidas kellegi raske käsi talle õlale 
pandi ja kellegi hääl ütles tugeva saksa aktsendiga:
   "Lennuväljal ei suitsetata!"


Tsuktsilt küsiti:
   "Tsukts,  mida sa teeksid,  kui antaks välja seadus,  et kõik, 
kes soovivad, võivad NSV Liidust välja rännata?"
   Tsukts mõtles veidi ja vastas:
   "Ronin puu otsa."
   "Miks sa sinna puu otsa ronid?"
   "Noh,  kui  ma  puu  otsa ronin,  siis ei saa  ju  see  tohutu 
väljarändajate mass mind ära tallata."
   "Aga mis sa siis teeksid, kui kõigil lubataks sisse tulla?"
   "Ikka ronin puu otsa," vastas Tsukts.
   "Miks sa siis  sel juhul samuti puu otsa ronid,"  ei  saanud 
küsija aru.
   "Ma tahaks seda lolli päris oma silmaga näha!"


   Kord  püüdsid Tsukts,  inglane ja prantslane Tsuktsimaal kala. 
Inglane  ja  prantslane kirusid parajasti oma  viletsat  saatust, 
mille  tõttu nad siin viletsas kolkas virelema peavad,  kui  äkki 
tõmbas Tsukts välja kuldkalakese.
   Kala hakkab paluma:
   "Kui  te  mind  tagasi vette lasete,  siis  täidan  kolm  teie 
soovi."
   "See  siin  on vilets maa," ütles inglane.  "Vii  mind  tagasi 
vanale heale Inglismaale!"
   "Vii  mind  siit  närusest  paigast  otsekohe  Prantsusmaale!" 
nõudis prantslane.
   "Muidugi  on see vilets maa," arvas Tsukts,  "aga sõbrad  olid 
head. Too nad õige siia tagasi!"


   Tsukts  käis  mööda Moskvat ja vedas  enda  järel  lehmaketti. 
Militsionäär astus ligi:
   "Kodanik, miks te seda ketti järel veate?"
   "Pai  miilitsaonu," vastas Tsukts,  "ma püüdsin teda küll  ees 
lükata, aga mitte kuidagi ei tahtnud minna."


   Tsukts  sõitis paadiga mööda jõge üles.  Naine sõudis,  Tsukts 
ise aga istus paadipäras ja laskis rõõmsalt vilet.
   Sõber sõitis oma paadiga talle vastu ja hüüdis:
   "Kuhu sõidad, Tsukts?"
   "Ah,  ei  midagi erilist," hüüdis Tsukts  vastu.  "Viin  naise 
sünnitusmajja."


   Kui Tsukts vahel nõukogude võimuga pahuksisse sattus,  siis ta 
ikka kirus:
   "Küll  see Aleksander II oli ikka siga mees!  Alaska sai  maha 
müüa, aga Tsuktsimaad ei saanud!"


   Kas te teate, miks Tsukts hapukoort ei söö?
   Aga sellepärast, et pea ei mahu purki.
   

   Aga miks ta arbuusi ei söö?
   Sest arbuus ei mahu jälle suhu.


   Oma  jurtale uut kohta otsides ronis Tsukts sopka  otsa.  Paik 
meeldis  talle ja ta hakkas juba elamut üles seadma,  kui metsast 
väljus venelane, ronis üles tema juurde ning küsis:
   "Kas sa seda vanasõna tead,  Tsukts:  seal on hea, kus meid ei 
ole?"
   "Tean  küll,  sihukest kohta ma just otsingi," vastas  Tsukts, 
pani jurta kokku ja läks edasi.


   Tsukts käis kõrbes ja kohtas karavani.
   "Kuule sõber, kas sul kõrbe kaarti on?" küsis karavani talt
teejuht.
   "On  küll,"  vastas  Tsukts  ning  võttis  kaarditaskust  tüki 
liivapaberit.


   Kord  jäi  venelase auto Tsuktsimaal lumme  kinni.  Veidi  aja 
pärast juhtus Tsukts sealt suuskadel mööda sõitma. Autot märgates 
tuli  ta ligi,  tegi ringi ümber masina,  sügas kukalt  ja  ütles 
venelasele:
   "Pooliku annad, siis ütlen, kuidas sa auto välja saad."
   Venelasel  oli aga viinast kahju ning kaup jäi  katki.  Tsukts 
pani  käed risti rinnale ja jäi rahulikult ootama.  Küll venelane 
proovis ja proovis, kuid autot hangest välja ei saanud.
   Tsukts astus sis uuesti juurde ning kordas:
   "Pooliku annad, siis ütlen, kuidas sa auto välja saad."
   "Hea küll," jäi venelane nõusse.  "Poolik on siin, ütle kähku, 
kuidas auto välja saab?"
   "Väga lihtsalt.  Traktor tarvis kohale tuua," vastas Tsukts ja 
sõitis pudeliga minema.   


   Tsukts läks poodi ja tahtis külmkappi osta.
   "Milleks   teile   külmkapp?"  imestas   müüja.   "Teil   seal 
Tsuktsimaal niigi külm!"
   "Just  sellepärast  mul külmkappi vaja ongi," seletas  Tsukts. 
"Talvel  on õues 50 kraadi külma,  jurtas on samal ajal 5  kraadi 
külma,  aga külmkapis on 5 kraadi sooja. Seal on ju väga hea käsi 
soojendada!"


   Tsukts  sai  endale uue korteri ja kutsus paari  päeva  pärast 
sõbra soolaleivapeole. Kui too tuli, näitas Tsukts talle korterit 
ning kiitis:
   "Siin on väga hea elada!  Enne polnud mul midagi,  aga nüüd on 
kaks  tuba,  köök  ja  vannituba.  Kõige  suuremasse  tupa  panin 
vanast harjumusest ka jurta püsti."
   "Aga kus sa sital käid?"
   "Ikka seal, kus ennegi - jurta taga."


   Tsukts istus laua taga ja sõi taldrikult sokolaadi.
   "Mida sa sööd?" tundis naaber huvi.
   "S'okolaadi."
   "Aga miks ta sul nii hullusti haiseb? Halvaks läinud või?"
   "Ei, ma söön teda lihtsalt juba teist korda."


   Tsukts läks Moskvas poodi  küsis leiba.
   "Ei saa!" ütles müüja.
   Järgmisel  päeval  läks  Tsukts jälle  samasse  poodi  jaküsis 
leiba.
   "Ei saa!" vastati leti tagant uuesti.
Kui Tsukts kolmandal päeval taas tuttavat vastust  kuulis,  küsis 
ta:
   "õelge siis ometi, miks ei saa?"
   "Riidepoes me leiba ei müü," seletas müüja.


   Sõber  käis Tsuktsile peale,  et see sauna tuleks.  Too  sõdis 
vastu, kuid pidi lõpuks siiski järele andma. Läksidki mehed sauna 
ja  hakkasid lahti riietuma.  Järsku kostis Tsuktsi suust  rõõmus 
röögatus.
   "Mis juhtus?" päris sõber.
   "Ma  leidsin särgi alt vaa puhvaika üles,  mis mul viis aastat 
tagasi ära kadus," seletas Tsukts õnnest särava näoga.


   Tsukts  ostis endale mootorsaani.  Mõne aja pärast tuli  sõber 
talle külla ja küsis muu jutu sees, kas uus saan on ka hea.
   "Väga hea!  Tal on pehme iste ja väga uhke kuju,  ta on ilusat 
punast värvi ning läigib üleni," kiitis Tsukts.  "Mu uuel  saanil 
on  ainult  üks viga - ta on liiga natuke raske,  koerad ei  jõua 
hästi vedada."


   Kui Tsukts Moskvast tagasi jõudis,  jutustas ta oma reisist ka 
naabritele.  Muu  jutu sees mainis ta sedagi,  et oli mitu  korda 
trammiga sõitnud.
   "Missugune see tramm on?" tahtsid kuulajad teada.
   "Kas te teate, milline on sidrun?" küsis Tsukts vastu.
   "Jaa, teame," kinnitasid kõik.
   "Üldsegi pole sarnane!" andis Tsukts ammendava vastuse.


   Restoranist väljunud, peatas Tsukts takso ja istus esiistmele. 
Kui nad olid sõitma hakanud, küsis Tsukts juhilt, kas ta võib oma 
tordi ja sampuse iagaistmele panna.
   "Pange, pange," noogutas juht.
   Tsukts keeras end ringi ja oksendas.


   Tsukts sõitis Moskvas trammiga ja hoidis käsipuust kinni.
   "Kuhu te sõidate," küsiti Tsuktsilt.
   "Lenini mägedesse."
   "Aga need on ju hoopis teisel pool!"
   "Ahah,"  mõmises  Tsukts,   keeras  ennast  ringi  ja   sõitis 
rahumeeli edasi.


   Tsukts käis piki rongi ja koputas peaga vastu vaguneid.
   "Miks te nii teete, kodanik?" küsiti Tsuktsilt.
   "Mul  on  pilet pehmesse vagunisse ja seda ma  just  otsingi," 
kostis see.


   Tsukts peatas takso ja istus ülbelt esiistmele.
   "Kuhu sõidate?" päris juht.
   "Mis  see sinu asi peaks olema," käratas Tsukts.  "Sina  keera 
rooli!"


   "Ema saadab teile liha tagasi.  Ta ütleb liha olevat nii kõva, 
et sellega võiks kingi tallutada.
   "Ja miks ta seda siis ei teinud?"
   "Ei tulnud toime. Naelad ei läinud läbi."


   "Nägid,   kalli  naisuke,  kuidas  see  kena  tütarlaps  mulle 
naeratas?"
   "See  ei  tähenda  midagi.  Mulle meenub,  et  kui  mina  sind 
esmakordselt nägin, tuli ka mul naer peale."


   Väike  Triin oli nelja-aastane ja kuulis esmakorselt lugu Loti
naisest, kes muutus soolasambaks.
   Triin jäi mõttesse ja küsis siis emalt:
   "Kas kõik sool tehaksegi naistest?"

   "Kui  palju  olid  väärt  kalliskivid,  mis  teilt  varastati, 
armuline proua?" küsis ajalehereporter Hollywoodi filmidiivalt.
   "Oh,  vähemalt  poolteist  kuni kaks  ajaleheveergu!"   vastas 
näitlejatar lahkelt.


   "Tead,  Arnold,  need kaks näitlejat,  kes laval suudlesid, on 
eraelus tõepoolest abielus!"
   "Pagana  pihta!   See  oli  siis  tõepoolest  laitmatult  maha 
mängitud!"


   Ühelt  ameeriklaselt,  kes  rändas mööda Euroopat nii,  et  ei 
pühendanud isegi suurele linnale üle 48 tunni,  küsiti, kas ta on 
külastanud ka Veneetsiat.
   "Olen  küll,"  vastas  ta.  "Aga  sattusin  halval  ajal.  Oli 
parajasti  uputus.  Kõik tänavad olid vee all ja  rahvas  liikles 
kummalistes paatides. Nii, et ma ei peatunud seal kuigi kaua."


   Vanemalt ameeriklannalt päriti, kas ta on viibinud Veneetsias.
   "Ma  ei  või  täpselt kinnitada,  võib-olla  olengi  viibinud. 
Piletid muretseb alati mu mees."


   "Kahju,  et  sa kirikus ei käi.  Jumalatempli  külastamine  on 
õndsus hingele."
   "Ara liialda.  Pärast seda, kui ma end seal laulatada lasksin, 
tean ma selle õndsuse hinda."



   Kuumal  suvepäeval  helistas  üürnik majaomanikule  ja  kurtis 
lämmatava kuumuse üle korteris.
   "Tunnen  südamest kaasa,  kuid ei saa kuidagi aidata,"  vastas
majaperemees.
   "Aga laske küttesüsteemi jäine vesi!" soovitas üürnik.
   "Olete te peast segane? Kuidas ma saan seda teha?"
   "Teil õnnestub see ju nii hästi talvel pakasega," oli vastus.


   Pastor poisile: "Kas sa palvetad enne sööki?"
   "Miks? Minu ema valmistab ainult head toitu."


   Kohus arutas abielulahutuse asja. Mees kurtis, et tal on kodus 
väljakannatamatud tingimused:
   "Ma olen valmis põgenema kodust kasvõi põrgusse."
   Naine vahele: 
   "Näete  nüüd,  milline egoist ta on.  Ikka otsib endale  sooja 
paigakese."


   Kaheksa-aastane poiss tuli koolist ja teatas isale:
   "Janek ütles täna õpetaja kohta väga inetu sõna."
   "Mis sõna see oli?"
   "Sa ei luba mul ju inetuid sõnu korrata.  Teeme nii,  et  sina 
nimetad  kõik  need inetud sõnad,  mida sa harilikult kasutad  ja 
mina köhatan õige sõna kohal."


   Kõige magusamal uneajal koputati hotellitoa uksele.
   "Härra Braun, teie nimele on saabunud pakk."
   "Jätke see hommikuks! Ma tahan magada, kurat võtaks!"
   Hotelliteenija lahkus, kuid oli poole tunni pärast uuesti ukse
taga.
   "Vabandage,  härra Braun! On juhtunud eksitus. See pakk polnud 
õnneks teile."


  Mees tellis kaugekõne.
   "Millisalt numbrilt te helistate?" küsis kaugejaama neiu.
   "Ma ei tea, helistan hotellist," vastas mees.
   "Number on teil telefoni küljes!"
   "Jah, muidugi! 0-9-8-7-6-5-4-3-2-1."


    Neiu, miks te otsustasite saada kooliõpetajaks?"
   "Ma  arvan,  et minu blondid juuksed sobivad hästi kokku musta 
klassitahvliga."


   "Ma ei mõista, miks naiste jalgpall jalgu alla ei saa."
   "Mis siin imestada.  Eks proovi leida ühtteist naist,  kes  on 
nõus esinemaühesuguses rõivastuses!"


   "Mida sa tegid pühapäeval?"
   "Käisin ahvenaid püüdmas."
   "Kas said palju kätte?"
   "Ei, mitte ühtegi!"
   "Aga kuidas sa tead, et püüdsid just ahvenaid?"


   "Lugupeetud reisijad!  Me palume neid,  kes on kaotanud pruuni 
rahakoti  viie  tuhande  frangiga,  mitte  tungelda,  vaid  asuda 
kahekaupa järjekorda informatsioonibüroo akna juurde."


   "Lugupeetud maestro,  ma ei salli keelepeksu, kuid ei saa teie 
eest varjata,  et üks orkestrant,  kellel on kolmnurkne metallist 
muusikariist, mängib üksnes siis, kui teie talle otsa vaatate."


   "Lubage,  miks  minu hotelliarvele on lisatud tasu televiisori 
eest?! Teie hotellis ju televiisorit pole!"
   "Just  seepärast,  austatud  härra.  Me  nimelt  korjame  raha 
televiisori muretsemiseks."


   Kunstnik kaebab naisele:
   "Inspiratsioon  on  mu  maha jätnud.  Juba  kolm  tundi  istun 
lõuendi ees ega suuda maali alustada."
   "Kallis,   sa   võiksid   selle  vaheaja   ära   kasutada   ja 
inspiratsiooni naasmiseni köögiseinad üle värvida."


   Apteeker:
   "Palun,  siin  on  teie unerohutabletid.  Neist peaks  jätkuma 
vähemalt kuueks nädalaks."
   Ostja:
   "Aga  härra  apteeker,  mul  pole  tõesti  võimalik  nii  kaua 
magada!"


   "Kas te usute kuulutamise efektiivsusse?"
   "Muidugi!  Hiljuti  pani  meie firma  ajalehte  kuulutuse,  et 
vajame öövahti. Ja mõtelge vaid, samal ööl käisid meil vargad!"


   Lektor:
   "Enne seda, kui piljardikuulide klaveriklahvide valmistamiseks 
hakati kasutama plastmase, läks igal aastal vaja üle kahe tuhande 
elevandi."
   Hääl saalist:
   "Kuidas  küll õnnestus õpetada välimuselt nii kohmakaid  loomi 
sellist peent tööd tegema?"


   "Kallis, käi poes ära!"
   "Aga mu kullake,  väljas on selline vihm,  et hea peremees  ei 
aja koeragi välja."
   "Heldeke, mine siis ilma koerata!"


   "Kas te kirjutate luuletusi juba ammu?"
   "Jah, esimese luuletuse kirjutasin viisteist aastat tagasi."
   "Ja mis on teil praegu teoksil?"
   "Hakkan kirjutama teist luuletust."


   "Kuulge, härra Smith, te hilinesite täna kakskümmend minutit."
   "Andestage, ma jäin magama."
   "Jumal hoidku, te magate ka veel kodus!"


   Juuksur:
   "Proua,  kas  te  teate,  et  teie  juuksed  hakkavad  halliks 
minema?"
   Klient:
   "See  ei  üllata  mind sugugi.  Kas te siis  tõesti  ei  suuda 
kiiremini töötada?"


   Tema ja temake seisavad kübaraäri vaateakna taga.
   "Milline   kübar  meeldib  sulle  kõige  enam?"  küsib  temake 
ootusrikkalt.
   "Muidugi see, mida sa kannad," on kiire ja ettevaatlik vastus.


   Puhkekodu direktor kohtas puhkajat, kes just kalapüügilt taga-
si oli jõudnud:
   "Noh, kuidas kala nääkas?"
   "Ah, ei saanud kalapoegagi."
   "Esimese päeva kohta polegi see kõige hullem.  Mõned  puhkajad 
ei saa siin kala kogu puhkuse jooksul. Vaat see on ebaõnn!"


   "Kas teie avaldasite kuulutuse, et teie koer on kadunud?"
   "Jah, kas teie leidsite koera?"
   "Ei,  veel  mitte,  kuid ma oleksin tänulik,  kui te annaksite 
koera eest avanssi!"


   "Niisiis,  te  ei märganud,  et see on vööras  portfell.  Kuid 
portfell on ju nii erineva välimusega."
   "Tõepoolest, teie kõrgeausus, välimuselt on nad täiesti erine-
vad, kuid raha, mis portfellis oli, tundus nii tuttav."


   Kondiiter  andis õpipoisile iseseisva ülesande:  teha  tordile 
kiri "Palju õnne sünnipäevaks".  Tunni aja pärast oli poiss taga-
si.
   "Noh, kuidas õnnestus?"
   "Kõik on korras.  Kõige keerulisem oli torti kirjutusmasinasse 
panna."


   "Kuidas sul vedas traavivõistlustel? Kas valisid õige hobuse?"
   "Kõige  tugevama.  Mõtle  vaid:  läks vaja kümmet  hobust,  et 
temast mööda saada."


   Ostja, proovinud pähe paarikümmet kübarat, leidis enda arvates 
sobiva. Ta pöördus müüja poole:
   "Ma võtan kõige meelsamini näete selle siin.  Mulle  näib,  et 
see sobib mulle. Kui palju ma võlgnen?"
   "See  kübar  ei maksa midagi,  proua,  sest see oli teil  peas 
kauplusse tulles."


   "Välismaal olevat kõik parem?"
   "Jah, isegi rumalad on seal rumalamad."


   Hundile  hakati moraali lugema. Ta ütles:
   "Tehke kiiresti, muidu ei jõa ma lambakarjale järele!"


   "Kardad sa revidenti?"
   "Oleneb sellest,  kes ta on.  Kui oma mees,  siis on komöödia, 
kui aga väljastpoolt - lausa tragöödia!"


   Arst: "Kuidas on kolmandas palatis oleva haige seisukord?"
   õde:  "Tal on parem. Täna hommikul avas ta esmakordselt silmad 
ja hakkas rääkima.
   Arst: "Ja mis ta ütles?"
   õde: "Ütles, et tunneb end palju halvemini."   


   "Kallis ärka üles. Keegi püüab meie roduuksest sisse tungida."
   "Tss!  Vaatame,  kas tema tuleb sellega toime. Minul pole küll 
selle nädala jooksul,  mis me siin,  uues majas elame, õnnestunud
rõduust avada."

   "Isa, kui sa kaupluses olid, ärandas üks mees meie auto."
   "Kas sa nägid seda varast hästi?"
   "Ei näinud, aga ma jõudsin auto numbri üles kirjutada."


   "Ema, kas lastele toob kinke näärivana?"
   "Jah, lapseke."
   "Ema, kas lapsi toob toonekurg?"
   "Muidugi, lapseke."
   "Aga milleks meil siis isa vaja on?"


   Mees käis tööajal juukslas. Kui ta tööle tagasi tuli,
pahandas meister:
   "Juukslas ei käida tööajast."
   Mees vastas:
   "Tööajal need juuksed ju kasvavadki."
   Meister oli algul sõnatu, kuid ütles siis:
   "Ega need juuksed kõik tööajal ka kasvanud ei ole."
   "Ma ei lõiganud neid kõiki maha ka," kostis mees.


   Kaheksa-aastane Sirje tuli spordikoolist koju rikutud tujuga.
   "Ema,  tee  mis  tahad,  kuid seda  kampsunit,  mis  sa  mulle 
sünnipäevaks  kinkisid,   ma  enam  selga  ei  pane,"  teatas  ta 
resoluutselt.
   "Miks siis, Sirjeke?" küsis ema.
   "Kujuta  vaid  ette,  meie  iluuisutamise treeneril  oli  täna 
seljas täpselt samasuguse mustriga kampsun."


   Kaks last pesid end saunas.
   "Sa oled ju palju mustem kui mina," tähendas üks.
   "Loomulikult. Ma olen sinust ka vanem," selgitas teine.


   Ema pahandas pojaga, kes oli porilompi kukkunud:
   "Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!"
   "Emmeke,  see  juhtus  nii ruttu,  et ma ei  jõudnud  ülikonda
seljast võtta."


   Shotlane oli murelik.
   "Mis mure sind vaevab?" küsis naaber.
   "Andsin  pojale nõu,  et ta trepil astudes võtaks  kaks  astet
korraga, et kingatallad vähem kuluksid."
   "Ja tema ei kuulanud sõna?"
   "Hoopis vastupidi.  Ta võttis kolm astet korraga. Pingutas üle
ja nüüd tuleb rebenenud pükse lappida."


   Noorsõdur selgitas oma mõrsjale laskekunsti saladusi.
   "Näed  sa,  Lonni,"  ütles  ta.  "Kui  sihitakse  ja  vahemaad 
arvestatakse,     tuleb     tingimata    arvesse    votta     maa 
külgetombejoudu!"
   "Mis sa räägid!" imestas neiu. "Aga kui te üle vee lasete?"
   "Üle vee ...  jah ...  seda on muidugi  raskem  seletada. Aga,
noh, ma ei teeni ju mereväes."


   Arst   andis   kindlustusseltsile  surmatunnistuse   ühe   oma 
patsiendi kohta. Seltsi agent tuli peagi tagasi ning ütles:
   "Vabandage,   doktor,   aga  te  unustasite  dokumendile  alla 
kirjutada."
   "Ma mäletan, et kirjutasin kindlasti alla," kinnitas arst.
   "See on tõsi küll," vastas agent, "aga teie nimi on kirjutatud
lahtrisse, kus seisab surma põhjus."


   Kaks elevanti lendasid. Üks küsis teiselt:
   "Mis päev täna on?"
   Teine vastas:
   "Mul on ka kaabu!"


   Inglastest  turistid solvuvad,  kui keegi kohalikest elanikest 
neid välismaalasteks nimetab.
   "Mis välismaalased me oleme?" on nad siiralt  nördinud.  "Meie 
oleme ju inglased. Hoopis teie ise olete välismaalased!"  

   

   Enne   suvist  puhkust  võib  londonlase  suust  tihti  kuulda
tõsimeelset nõuannet:
   "Kui  te  mõtlete mandrile minna  autoga,  siis  pidage  alati
meeles, et välismaalased sõidavad valel teepoolel."


   Vene  ajakirjanik  rääkis inglastest  kuulujatele,  kuidas  ta 
perekond  elas üle Leningradi blokaadi.  Kuulanud ära  mälestused 
mürskudest   ja  tattninalampidest,   125  grammist  leivast   ja 
laipadest, küsis keegi:
   "Aga kuidas koerad ja kassid selle näljaaja üle elasid,  eriti 
veel   peremeheta  jäänud  loomad?   Kas  nende  jaoks  anti   ka 
toidukaardid?"


   Inglase ette seati järgmine situatsioon:
   Oletame,  et teelisele tuleb vastu kerjus koeraga.  Molemad on 
nälga  suremas.  Ent  ränduril  on paunas  vaid  üks  leivakonts, 
millest kahele kuidagi ei jätku. Kummale see anda - kerjusele voi 
koerale?
   "Siin   pole   ju  midagi  arutada!"  oli  inglane   nördinud. 
"Loomulikult tuleb enne hoolitseda koera eest!  Tema ei oska  ise 
enda eest paludagi!"


   Ühes Londoni klubis kurtis dzentelmen vestluskaaslastele siira 
pahameelega:
   "Kaheksandat  aastat järjest käin ma puhkamas Portugalis  ning 
iga  kord ostan Lissabonis sigareid ühest ja samast putkast,  aga 
uskuge  voi  mitte,  too vanamees pole vaevunud  seniajani  ühtki 
ingliskeelset sõna ära õppima...


   Mihhail  Gorbatsov  oli  rahvasaadikute  kongressile   hiljaks 
jäämas  ja  käskis autojuhti kiiremini sõita.  Autojuht  keeldus,
vihjates  kiire  sõidu hädaohtlikkusele.  Selle  peale  Gorbatsov
vihastus,  käskis auto peatada,  saatis autojuhi tagaistmele ning 
asus    ise   rooli   taha.    Lausa   lendav    sõiduk    äratas
liiklusinspektorite  tähelepanu  ja üks neist  hakkas  Gorbatsovi 
autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis
ette,  et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud
autot peatada.
   "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor.
   "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatsov isiklikult."


   Breznev  jalutas varahommikul mööda Moskvat. Talle tuli  vastu
mingi kohutav olevus. 
   "Kes sa oled?" küsis Breznev.
   "Olen Peeter I aegne kummitus," vastas see.
   Breznev  läks  edasi ja natukese aja pärast tuli  talle  vastu 
veelgi õudsem olend.
   "Kes siis sina oled?" uuris riigijuht.
   "Mina olen Katariina II aegne kummitus," kostis vastuseks.
   Edasi minnes kohtas Breznev eriti kohutavat tonti.
   "Ahaa,  tean!  Sina  oled  Nikolai I aegne  kummitus!"  hüüdis 
Breznev.
   "Ära   jama,   vana!   Ma  olen  valvur  ja  tulen   parajasti 
öövahetusest."  


   Mees: "Kallis, mis on lahti? Ma näen, sa oled nutnud."
   Naine: "Ben, sinu ema solvas mind jälle."
   Mees: "Mil viisil? Ta elab meist ju nii kaugel."
   Naine:  "Täna hommikul tuli temalt kiri. Ma votsin selle lahti 
ja  kirja lõpus oli:  "Kallis Jane!  Ära unusta kirja  ka  Benile
näidata." 


   Oksjonil müüdi papagoid.  Pärast ägedat kauplemist ostis linnu 
mister Jones.
   "Ma loodan,  et ta ikka oskab rääkida?" pöördus Jones papagoid 
vastu vottes müütaja poole.
   "Aga muidugi! Tema ju võistleski teiega hinna pakkumisel!"


   Range isa tütrele:
   "Mary,  ma  nägin  eile õhtul,  kuidas sa autos üe  noormehega
suudlesid. Kes see poiss  on?"
   "Aga mis värvi see auto oli?"


   Noorelt shotlaselt, kes oli puhkuse Londonis  veetnud,  küsiti
pärast  koju  jõudmist,  kuidas talle  suurlinnas  meeldis.  Mees
vastas vastumeelselt:
   "Üldiselt meeldis, aga inimesed on seal kuidagi kummalised."
   "Kuidas nii?"
   "Kord  kella kahe-kolme paiku öösel hakkas üks mees mu  uksele 
kolkima,  karjus ja ulus ning käitus üldse väga inetult.  Ja seda 
kõike südaööl!"
   "Ja mida sa ette võtsid?"
   "Ei midagi. Mängisin oma torupilli edasi."


   Kohtunik:  "Teid  süüdistatakse varguses.  Kas tunnistate  end 
süüdi?"
   Kohtualune:  "Sir, ma ei saa teie küsimusele enne vastata, kui 
olen kuulnud, mida ütlevad selle kohta tunnistajad."


   Väike  Jaan  läks esimest päeva kooli.  Tagasi tulles  oli  ta 
ülimalt pettunud.
   "Mida sa seal õppisid?" küsis ema.
   "Ma ei õppinud midagi," vastas poiss.
   "Aga mida te siis koolis tegite?"
   "Me  ei teinudki midagi.  Seal oli üks tädi,  kes ei  teadnud, 
kuidas kirjutada kõige lihtsamaid sõnu,  ja mina pidin talle seda
ette ütlema."


   Ühes riigis helistab üks mees julgeolekusse:
   "Vabandage tülitamast.  Minu naaber sööb kalamarja.  Palun uu-
rige välja, kust ta seda sai."
   Läheb  möda  kümmekond aastat.  Ühes riigis helistab üks  mees 
julgeolekusse: 
   "Vabandage tülitamast.  Minu naaber sööb doktorivorsti.  Palun 
uurige välja, kust ta seda sai."
   Läheb mööda kümmekond aastat.  Ühes riigis helistab  üks  mees
julgeolekusse: 
   "Vabandage tülitamast.  Minu naaber sööb midagi.  Palun uurige 
välja, kust ta seda sai."


   Karl Vaino käest küsiti mikrofoorumis:
   "Kas on õige, et Tsernobõlist toodud loomaliha võib süüa?"
   Karl Vaino vastas:  "Mitte ainult võib süüa,  vaid pead sööma. 
Aga  väljaheited tuleb matta kahe meetri sügavusele ja betoneeri-
da."


   Mida see tähendab, mis see on: seisab, käib ja jookseb?
   See on argipäev Nõukogude Liidus: töö seisab, pudel käib ringi 
ja palk jookseb.


   Lihapoes küsis üks naine müüjalt:
   "Kas suitsutatud Breznevi pead on?"
   Keegi kaabus mees astus ligi:
   "Kuidas te ütlesite?" Mees küsis müüjalt, mida naine küsis.
   "Küsis, mida ta küsis, aga kumbagi pole."


   Olümpiamängudega seoses kolm etappi:  ettevalmistamine,  läbi-
viimine ja rahvamajanduse taastamine.


   Poes  käis palju ostjaid,  üks mees aga seisis kogu  aeg  leti 
kõrval ja kuulas.
   Tuli ostja: "Palun jahu!"
   Müüja: "Jahu ei ole."
   Mees hakkas vaikselt vinguma: "Uuu-uuu-uuu!"
   Tuli teine ostja: "Palun riisi!"
   Müüja: "Riisi ei ole."
   Mees ulgus veel kõvemini, nii et see hakkas juba häirima.
   Tuli kolmas ostja: "Palun margariini!"
   Müüja: "Margariini ei ole."
   Selle peale ulus mees juba päris kõvasti. Müüja küsis, miks ta 
seda teeb.
   Mees: "Panen segaja peale, et välismaa ei kuuleks."


   Breznev tahtis teada,  milline on riigis elatustase,  ja  läks 
ise vaatama. Astus N. linna N. tänavasse ja vaatas ringi. Lähedal 
oli  kena  majake ja Breznev astus lähemale.  Poiss  tuli  vastu, 
Breznev küsis,  et kelle maja see on. Poiss ütles, et see on tema 
maja.
   "Aga kus isa on?"
   "Isa lõi hommikul masinale hääled sisse ja sõitis tööle."
   "Aga kus ema on?"
   "Ema võttis oma masina ja sõitis turule."
   Breznev  vaatas,  et tohhoo tonti,  poisil maja,  papal-mammal 
masinad, ja ütles:
   "Mul on väga hea meel,  et te nii hästi elate. Ja ma võin nüüd 
öelda,  et mina olengi see mees tänu kellele teie ja kogu see maa 
nii hästi elab!"
   Poiss hüüab majja:
   "Vanaema,  vanaema,  tule ruttu!  Onu Paul on meile Ameerikast 
külla tulnud!"


   Breznev läks puhkusele ja teatas Kossõginile,  et kolm asja on 
vaja sel ajal korda ajada:  järkorrad on vaja  kaotada,  korteri-
probleem lahendada ja kirikute külastatavust vähendada.
   Puhkas  mees oma puhkuse ja saabus reipalt tagasi.  Kõik oligi 
kombes.
   "Kuule, Kossõgin, kuidas see sul õnnestus?"
   "Mis siin kunsti.   Poed tegin Moskvas selliseks,  nagu  mujal 
Venemaal.  Sissesõitnuid  peaaegu polegi,  kohalikud on kah  huvi 
kaotanud.  Korteriprobleemist sain sellega üle, et andsin kõigile 
soovijatele viisad. Kirikutes läks ka hõlpsasti - vahetasin ikoo-
nid ära."


   Lektor pidas kolhoosis loengut materiaalse heaolu kasvust:
   "Käesoleval  aastal saavad kõik kolhoosipered nii jõukaks,  et 
võivad endale raadioaparaadid osta.  Järgmisel viisaastakul osta-
vad kõik juba autod ja ülejärgmisel ostab iga pere endale  lennu-
ki."
   "Aga  kas  siis kohe peab selle lennuki ostma?  Mis mina  vana 
inimene sellega peale hakkan?" küsis üks elatanud kolhoosnik.
   Lektor seletas:
   "Ah teie ei tea,  kui kasulik lennuk on! No ütleme näiteks, et 
te saate kuulda,  et homme hakatakse Kohtla-Järvel suhkrut müüma. 
Pole teil siis vaja bussi ega rongi trügida,  magate ilusasti  öö 
kodus ära,  hommikul istute lennukisse, sõidate Kohtla-Järvele ja 
saate kohe ilma ootamiseta pool kilo suhkrut."


   "Kas on seisuste vahesid?"
   "On  küll.  Kelle  palk on alla 100 rubla kuus või pension  23 
rubla,  sellele öeldakse ikka: "Jätku leiba!" Aga kes elab sisse-
tulekust,  kellel  kõrge pension ja suur palk,  sellele  öeldakse 
ikka: "Head isu!""


   Koosoleku päevakorras oli kaks punkti:
   1. Klubi ehitamine.
   2. Kommunismi ehitamine.
   "Nii,  vaatame,  kuidas  on lood klubi ehitamisega.  Kas  meil 
materjale jätkub?"
   "Ei jätku. Pole kive, tsementi, klaasi."
   "Kuidas on lood tööjõuga?"
   "Ei jätku. Mehed lõpetavad eelmisi objekte."
   "Kuidas on lood vajadusega? Kas taidlejad pressivad peale?"
   "Ei  pressi.  Pealegi on meil ainult kaks ilulugejat  ja  kolm 
rahvatantsijat."
   "Selge.  Võtame  esimese  punkti päevakorrast maha  ja  läheme 
teise punkti juurde ..."


   Hrustsov kohtas Moskva tänpval kerjust ja hakkas teda hurjuta-
ma:
   "Noor mees, tööd peaksite tegema!"
   "Mis te nüüd, Nikita Sergejevits, ma ju peale tööd ...!"


   Nixon  käis ekskursioonil Moskva tehastes.  Saatjatel oli väga 
piinlik, sest suitsutunni ettekäändel osa töölisi tukkus, osa oli 
poodi läinud. Nixon lohutas saatjaid:
   "Pole midagi, ega meil ka valitsev klass ei tööta."


   Vanamutt läks poodi ja küsis leiba.  Tahaks liha ka. - Liha ei 
ole.
   Noh, aga võib-olla on loomaliha? - Liha ei ole.
   Aga võib-olla lambaliha või midagi sellist  on?  - Mingisugust 
liha ei ole ega tule.
   Kui eit välja läks, ütles üks müüja teisele:
   "Küll  sel vanamooril on ikka meelespidamine!  Koik lihasordid 
mäletas ära."


   Hunt  ja rebane püüdsid jänese kinni ja tahtsid  ära  moorida. 
Hunt saatis rebase poodi rasva ostma,  jänes na kondine ja lahja. 
Rebane tuli tagasi ja ütles, et rasva ei olnud.
   "Noh, mine too siis võid!" nõudis hunt.
   Rebane tuli tagasi ja ütles, et poes ei olnud võid.
   "Noh, to siis vähemalt margariini!" 
   Rebane  tuli poest tagasi ja ütles,  et ka margariini  polnud. 
Selle peale hõiskas jänes:
   "Elagu Nõukogude võim, kõigi vaeste ja rõhutute kants!"


   Venemaale  saadeti väga tõhusa ettevalmistusega tööstusspioon. 
Mees jagas tehnikat, tundis vene terminoloogiat, oskas kõnekeelt, 
orienteerus  suurepäraselt Moskvas.  Aga ühel päeval öeldi  talle 
tehases,  et et homme tuleb kolhoosi minna.  Mees murdis terve öö 
pead,  mis  asi see kolhoos on,  kuid ei mõelnudki midagi  välja. 
Kaalus ja kaalus ning arvas lõpuks, et enam ei  aita  miski, peab
end üles  andma. Läks  hommikul  vastavasse  asutusse  ja  kukkus
laduma, mis alal teda välja  koolitati,  mida  pidi  luurama, kes
teda saatis ja ikka samas vaimus edasi. Lõpuks käratati talle:
   "Välja siit!  Iga jumala päev räägitakse sellist juttu, et aga 
kolhoosist ära saada."


   Üks  vanamees  ostis suvel terve vaadi kalja ja laskis  müüjal 
kõigile soovijaile tasuta kalja jagada. Varsti tekkis vaadi ümber 
suur inimmurd, algas tüli ja riid. Kutsuti kohale miilits. Milit-
sionäär küsis vanamehelt,  miks ta kalja ilma rahata jagada  lasi 
ja niisugust pahandust põhjustas. 
   Vanamees vastas:
   "Tahtsin näha, kas meie inimesed on kommunismiks juba valmis."


   Karl Vaino pidas kongressil kõnet:
   "Kui  meie  need plaanid kõik täidame ja võetud kohustused  ja 
veel ületame, hakkame paremini elama."
   Saalist hõikas keegi:
   "Aga meie?"


   Eesrindlik metsamees oli 26.  kongressil.  Ta oli küll sotsia-
listliku  töö kangelane,  kuid tema vene keel polnud  just  kõige 
ladusam.  Kui  ta kodumetsa tagasi joudis,  kogus mehed kokku  ja 
ütles:
   "Teate,  kus  nüüd läheb alles saagimiseks!  iga mees saab sae 
pihku  nii et lase aga olla.  Kongressil muud suurt polnudki  kui 
"Druzba" ja Druzba"."


   "Kas  tead,  et Breznevil keelati tõstmine ära?  Arstid  tegid 
talle selgeks,  et enne tervis ei parane ja kui elada tahab, siis 
loobugu."
   "Mis ta siis nii ränka tõstis?"
   "Eks ikka hindu."
   "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?"
   "Eks ikka palku."


   Kapitalism,  sotsialism ja kommunism hakkasid viina võtma. Aga 
kes  viina järele saata?  Loomulikult kommunism - tema  on  kõige 
noorem. See tuli varsti tagasi ja ütles:
   "Jõle jama, ei müüdud - alaealine."
   Läks sotsialism ning oli varsti pudeliga tagasi:
   "Viina  sain küll,  aga suupistet pole - vorstipoes oli tohutu 
järjekord."
   Kapitalism küsis: 
   "Mis see järjekord on?"
   Kommunism küsis:
   "Mis see vorst on?"


   Moskva töölised streikisid ja teatasid Breznevile, et nad enne 
tööle ei hakka,  kui poodi tuleb müügile võid, mune, piima. Brez-
nev  muidugi  lubas ja varsti olidki  poes  nii  piimad-keefirid, 
juustud ja munad. Varsti töölised streikisid jälle: enne tööle ei 
hakka, kui poes pole liha. Breznev lubas lahkesti ja varsti oligi 
poes  sea-,  lamba-,  looma- ja linnuliha.  Mõne aja olid  Moskva 
töölised rahul.  Siis seisis töö jälle. Breznevilt nõuti lõunamaa 
puuvilju:  apelsine,  aprikoose, ananasse, banaane. Breznev sügas 
kukalt ja ütles:
   "See on juba raskem - apelsinid Eestis ei kasva!"


   "Jänkide neutronpomm on juba vana lugu. Nüüd on neil uus relv.
Asi on selles, et kõik muu jääb alles,  aga toit kaob ära. See on
nii uus relv,  et nime veel pole,  aga juba proovivad ja katseta-
vad, kuidas meile mõjub."


   Lord  Kelvin  William  Thomson pidi oma loengu  ära  jätma  ja
kirjutas klassitahvlile:
   "Professor Thomson will not meet his classes today" (Professor 
Thomson ei saa täna kohtuda oma õpilastega).
  Üliõpilased  otsustasid teha professori kulul nalja ja kustuta-
sid  sõnas  "classes" c-tähe  (lasses  - tütarlapsed).  Järgmisel 
päeval, nähes sellist pealkirja, ei kaotanud professor pead, vaid 
kustutas  samas veel ühe tähe (asses - eeslid),  ja  väljus  vai-
kides.


   Saksa füüsik Wilhelm Röntgen hoiatas oma loengul:
   "Leideni  purkidega tuleb olla ettevaatlik.  Kui  elektrilaeng 
muutub tugevaks, võib ta isegi härja maha lüüa!"
   Loengu lõpul demonstreeris õpetlane, mis juhtub siis, kui nõrk 
elektrilaeng  läbib inimese.  Saanud kerge löögi,  tõmbas Röntgen 
käe kohe tagasi ja küsis üliõpilastelt:  "Kes  kommenteerib,  mis 
nüüd juhtus?"
   Tudengid olid segaduses. Lõpuks söandas üks neist sõna võtta:
   "Üks kahest,  härra professor, kas teie eelnev jutt oli liial-
dus või olete härjast märksa tugevam!"


   Kolleeg palus Albert Einsteini talle helistada,  kuid hoiatas, 
et numbrit on raske meelde jätta:"24361".
   "Mis  siin keerulist?" imestas Einstein.  "Kaks tosinat ja  19 
ruudus."


   Albert  Einsteinile  meeldisid Charlie Chaplini  filmid.  Kord 
kirjutas ta Chaplinile kirja:
   "Filmi "Kullapalavik" mõistetakse kogu maailmas ja Teist  saab 
tingimata väljapaistev inimene. Einstein."
   Chaplin  vastas  nii:  "Mina tunnen Teie puhul  veel  suuremat 
vaimustust.  Relatiivsusteooriat  ei mõista maailmas  keegi,  aga 
Teist sai ikkagi väljapaistev inimene. Chaplin."


   Einstein oli tuttaval külas.  Hakkas sadama. Kui Einstein sea-
dis end minekule, pakuti talle kübarat.
   "Milleks?" imestas teadlane.  "Teadsin,  et vihm on tulekul ja 
sihilikult ei võtnud kübarat kaasa. Sest peakate kuivab ju kauem, 
kui minu juuksed, kas pole nii?"


   Albert  Einstein  mängis külalistele meelsasti  viiulit.  Kord 
naeris tuntud koomik Olson tema esinemise  ajal  valjusti.  Eins-
tein jättis musitseerimise pooleli ja küsis tõsiselt:
   "Härra  Olson,  miks te naerate,  kui ma mängin?  Kas te olete 
mind kunagi näinud naermas siis, kui teie mängite?"


   Reporter küsis Einsteini naiselt, mida ta arvab oma mehest.
   "Oo,  minu mees on geenius! Ta oskab teha kõike, välja arvatud 
raha... "


   Pärast relatiivsusteooria avaldamist küsiti Einsteinilt sageli 
selgitusi uue õpetuse kohta.  Et professorit polnud kerge tabada, 
siis  tülitati tema sekretäri.  Lõpuks palus viimane asja  endale 
selgeks teha.
    "Albert  Einstein polnud võrdlustega kitsi:  "Kui  te  istute 
kaks  tundi ilusa tüdrukuga,  siis tundub,  nagu oleksite  temaga 
veetnud  vaid minuti.  Kui aga tõepoolest istute minutiks kuumale 
pliidirauale,  siis näib see lühike aeg teile tunnipikkusena. See 
ongi relatiivsus!"


   Albert Einsteini relatiivsusteooria erutas kogu maailma, ometi 
oli kuulsal füüsikul vähe õpilasi. Kui professor töötas veel Pra-
has,  küsis üks naine uksehoidjalt Einsteini auditooriumi järele. 
Uksehoidja tõstis üllatunult pilgu ja prahvatas:
   "Mis auditoorium! Viis üliõpilast mahuvad ju tema kabinetti!"


   Edison  kurtis Einsteinile:   "Ma ei leia kuidagi endale  abi-
list. Noored käivad küll end pakkumas, kui nad ei sobi."
   "Kuidas te nende sobivuse kindlaks määrate?" huvitus Einstein. 
Edison näitas küsimustelehte:  "Kes neile suudab vastata, sellest 
saabki minu parem käsi."
   Einstein  luges:  "Mitu  miili on New Yorgist Chicagosse?"  ja 
vastas:
   "Tuleb vaadata raudteeteatmikust."
   Einstein  jätkas lugemist:  "Millest valmistatakse  roostevaba 
terast?" - "Seda saab teada metallurgia käsiraamatust."
   Lasknud pilgul libiseda üle ülejäänud küsimuste,  lisas  Eins-
tein: "Olen sunnitud oma kandidatuuri tagasi võtma ..."


   Einsteinilt  küsiti,  kidas sünnivad leiutised,  mis  muudavad 
maailma. Kuulus füüsik vastas:
   "Üpris  lihtsalt.  Kõik  teavad,  et seda teha pole  võimalik. 
Juhuslikult ilmub keegi kohtlane,  kes seda ei tea. Tema ongi see 
kes leiutab."


   Noor Ameerika naisajakirjanik intervjueeris Einsteini.
   "Mis vahe on aja ja igaviku vahel?", küsis ta.
   "Kallis lapsuke," vastas teadlane rahulikult,  "kui mul  oleks 
aega,  et teile seda vahet selgitada,  siis mööduks igavik,  enne 
kui teie minust aru saaksite."


   Albert  Einstein sooritas New Yorgis oma tavalist jalutuskäiku 
ja nägi äkki nutvat poisikest.
   "Mis sul viga väikemees?"
   "Ma  kaotasin raha ära,  mis ema mulle andis,  et ma  läheksin 
juukselõikaja juurde ..."
   Teadlane  soris tükk aega taskutes,  leidis viimaks  mündi  ja 
ulatas selle poisikesele. Jõngermann uudistas imestunult Einstei-
ni pikki juukseid ja hüüdis kohkunult:
   "Pole vaja,  mister! Ma ei võta sentigi, sest teie vist kaota-
site juba pool aastat tagasi oma raha ära,  mis teile anti, et te 
oma juukseid lõikaksite."


   Einsteini külastas reporter,  kes selleks intervjuuks oli val-
mis nuputanud terve rea originaalseid küsimusi.
   "Mis  moel," alustas ta oma küsitlust,  "kirjutate te üles oma 
geniaalseid mõtteid?  Kas te kasutate selleks erilist  märkmikku, 
spetsiaalset agendat või kartoteeki?"
   Teadlane  silmitses tükk aega sõnatult agarat  sulemeest,  kes 
bloknoodiga ta ees seisis, ja sõnas viimaks:
   "Kulla  sõber  ...  Tõeliselt targad mõtted tulevad  pähe  nii 
haruharva, et neid ei ole raske meeles pidada!"


   Einstein,  jäägitult  oma mõtetesse süvenenud,  kohtas tänaval 
oma tuttavat ja ütles talle viisakalt:
   "Tulge  täna  õhtul minu poole.  Mulle tuleb  külla  professor
Stimson."
   "Mina olengi Stimson!" hüüdis konetatu hämmastunult.
   "Sel pole mingit tähtsust," vastas Einstein hajameelselt.  "Te 
tulge ikkagi!"


   Wilhelm  Conrad  Röntgenile saabus kummaline  kiri.  Adressant
palus  endale saata "...moned röntgenikiired koos  näpunäidetega, 
kuidas neid käsitseda".  Selgus, et kirja autoril on revolvrikuul 
rinnakorvi  "toppama jäänud",  kuid Röntgeni juurde soiduks pole-
vat tal "parajasti aega".
   Teadlane vastas:
   "Kahjuks ei ole mul praegusel hetkel x-kiiri käepärast. Peale-
gi  on  nende saatmine üpris keeruline  ja  tülikas.  Sellepärast 
oleks koige lihtsam lahendus,  kui Te saadaksite mulle oma rinna-
korvi."


   Üks kvantteoorija rajajaid Max Planck tuli nooruses   seitsme-
kümneaastase  professori juurde ja pihtis oma otsust hakata tege-
lema teoreetilise füüsikaga.
   "Kulla  inimene,  "ütles auväärt  õpetlane,  "milleks  soovite
rikkuda oma elu,  teoreetiline füüsika on põhiliselt lõpetatud...
Kas maksab tegelda säärase perspektiivitu asjaga."


   1930.  aastal ilmus Saksamaal raamat "Sada professorit tõesta-
vad,  et Einsteinil pole õigus". Selles kritiseeriti relatiivsus-
teooriat.  Nimetatud  väljaandest  kuulda saanud Einstein  ainult 
kehitas olgu ja imestas:
   "Sada professorit?  Milleks nii palju?  Ühest oleks ju täieli-
kult piisanud."


   Ernest  Rutherford demonstreeris kuulajaile  raadiumi  lagune-
mist. Kord ekraan helendas, kord tumenes.
   "Nüüd te näete,  et midagi pole näha. Aga miks pole näha, seda 
näete kohe, "sõnas teadlane ise.


   Ernest  Rutherford astus õhtul laborisse.  Vaatamata  hilisele
ajale  kohmitses  seadmete juures üks tema õpilane.  Suur  füüsik
huvitus:
   "Mida te nii hilja siin teete?"
   "Töötan," kõlas vastus.
   "Aga millega te päeval tegelete?"
   "Mõistagi töötan, "kostis õpilane.
   "Ja varahommikul samuti töötate?"
   "Jah, professor, ka hommikul töötan," kinnitas õpilane, lootes
kuulsa mehe suust kiitust kuulda. Ent Rutherford muutus morniks:
   "Kuulge, aga millal te siis mõtlete!"


   Rutherford armastas toriseda ja õpilased olid  tema  torisemi-
sega harjunud. Mõnikord hurjutas ta õpilasi lihtsalt harjumusest,
sest  leidis vajaliku olevat noort inimest alati natuke  "erguta-
da".
   Kord  läinud ühe katse ettevalmistamisel vaja  müürseppa.  Oli 
parajasti  streigiaeg ja töömeest raske saada.  Lõpuks see siiski
suure vaevaga leiti, aga juba varsti öelnud ta töökoha üles. Mitu 
korda  olevat  temast mööda läinud pikk dzentelmen  ja  iga  kord 
võimumehe  häälega  küsinud,  millal ta ükskord oma töö  tosiselt
kätte võtab ja lõpuni viib.  Seda müürsepp muidugi ei kannatanud.
Rutherford ise aga ei mäletanud vahejuhtumist midagi.


   Tavalises vestluses väljendas Niels Bohr oma motteid  suurepä-
raselt. Auditooriumides aga ebaõnnestusid tema esinemised sageli,
vahel oli teda isegi raske mõista.  Tema vend,  tuntud matemaatik
Harald Bohr oli see-eest suurepärane lektor.
   "Põhjus  on  lihtne,  "nentis ta.  "Mina selgitan alati  seda,
millest olen rääkinud ka varem.  Niels püüab selgitada  küsimusi, 
mille lahendamine on alles tulevikumuusika."


   Niels Bohr pidas kord Göttingenis viletsa loengu. Kuid ta tuli 
olukorrast hiilgavalt välja, lõpetades sõnadega:
   "Olen siin kuulnud nii palju kehvi ettekandeid,  et palun minu 
esinemist käsitleda kui kättemaksu!"


   Kord  õhtul  oli  Bohr koduteel koos naise ja  noore  Hollandi
füüsiku  Kazimiriga.  Viimane oli tegelnud alpinismiga  ja  põles
soovist näidata oma meisterlikkust. Selleks paigaks valis ta maja 
seina,  millest  nad parajasti möödumas olid. Kui ta oli  teisest
korrusest kõrgemale tõusnud, järgnes talle ka hoogusattunud Bohr.
Järsku kõlas vile ja nende poole tormas mitu politseinikku. Majas
oli pangaosakond.


   Oma  puitelamu  uksele lõi Bohr  hobusesaba.  Üks  külalistest 
imestas:
   "Kas ka teie,  suur teadlane,  usute tõesti, et säärane asi on 
edu pant?"
   "Ei,"  vastas  Bohr.  "Kuid räägitakse,  et see toob  õnne  ka 
neile, kes selles kahtlevad."


   Kuigi Newton elas väga tagasihoidlikult,  said talle juba elu-
ajal  osaks  sellised auavaldused,  nagu vaevalt ühelegi  teisele 
teadlasele.  Ta tõsteti aadliseisusse ja valiti kaks korda parla-
mendi liikmeks.  Parlamendis olevat Newton küll ainult ühe  korra 
sõna võtnud, paludes akna lahti teha.


   Newtonile ei meeldinud põrmugi,  kui teda ta töös segati. Veel 
enam  pahandas  ta,  kui tülitamise põhjuseks  olid  mingisugused 
ebaolulised pisiasjad.  Et kass ise uksest välja pääseks,  lõikas 
ta  uksetahvlisse  vastava ava.  Kui kass pojad  tõi,  lõikas  ta 
uksetahvlisse  täiendavalt  väiksemad avad - iga kassipoja  jaoks 
eraldi.


   Niels Bohril oli kombeks korraldada kord nädalas natuke tsere-
moniaalne,  kindla  rituaaliga kellaviietee.  Üritus algas  alati 
minutipealt,  enne esimese teetassi tühjendamist juttu ei  aetud. 
Nõukogude bioloogiateadlane Timofejev-Resovski, kes tol ajal tema 
juures töötas,  teadis seda ja istus juba viis minutit enne kella 
viit omal kohal Niels Bohri laua ääres. Umbes kolm minutit pärast 
seda,  kui teejoomine hauavaikuses alanud oli,  avanes kriuksudes 
uks ja keegi lühikest kasvu mees,  tanksaapad jalas,  pea häbeli-
kult norgus, hiilis vabale kohale. Niels Bohr takseeris hilinejat 
vihaselt ja pööras siis pilgu demonstratiivselt kõrvale.
   "Kes see on?" küsis Timofejev-Resovski võõrustajalt.
   "Kuningas," turtsatas Bohr. "Ta jääb alati hiljaks. Ma hoiatan 
teda viimast korda, pärast seda enam kellaviieteele ei kutsu."


   Varsti pärast seda, kui ilmus Darwini teos "Inimese põlvnemine 
ja suguline valik", kus väljapaistev loodusteadlane tõestas veen-
valt inimese põlvnemise ahvidest, ohkas Worcesteri piiskop:
   "Loodame,  et see on vale.  Kui ongi õige, siis palvetagem, et 
sellest saaksid teada võimalikult vähesed ..."


   Esimese  lennuki  ehitajad vennad Wrightid kopsisid just  töö-
kojas oma esiklapse kallal,  kui Wilbur heitis pilgu aknast välja 
ja sööstis õue, hüüdes:
   "Orville! Keegi lendab, ta kasutas meie ideed!"
   Vihane Orville tormas talle järele: 
   "Ei noh,  mõni nähtavasti piilus nurga tagant ja kopeeris meie 
lennumasina!"
   Wilbur nõudis:
   "Tuleb kutsuda politsei!"
   Kuid Orville oli haaranud pikksilma ja rahustas nüüd venda:
   "Läheme tagasi tööle, see polnud keegi muu kui ... part!"


   Thomas Alva Edison sai naise käest võtta:
   "Sul on viimane aeg puhata! Juba homme!"
   "Ja kuhu ma pean minema?" päris leidur.
   "Koht vali ise."
   "Nõus! Hommikul asun teele."
   Järgmisel  päeval leidis Edisoni abikaasa oma mehe  jälle  ... 
laborist."


   1751.  aastal  kukkus Saksamaale suur  meteoriit.  Nelikümmend 
aastat hiljem rääkis Viini professor Stütz sellest nõndaviisi:
   "Kujutage ette,  isegi haritud sakslased uskusid aastakümneid, 
et  taevast  võis alla kukkuda tükk rauda ...  Nii väikesed  olid 
nende  teadmised loodusteadusest.  Meie ajal ei tule kõne  allagi 
uskuda säärast valjamõeldist!"


   Prantsuse kirurg Guyon oskas meisterlikult neerukive  eemalda-
da.  Operatsiooni  eest võttis ta ränka tasu,  mistõttu oma uuele 
majale laskis ta panna sellise sildi:
   "See hoone on ehitatud tänu kolmele kivile."


   Inglise  füüsikateoreetik Paul Dirac abiellus  Eugene  Wigneri 
õega.  Peatselt saabus talle külla kolleeg, kes ei teadnud toimu-
nust  veel midagi,  ning märkas üllatunult,  et korteris askeldab 
noor naisterahvas, pakub teed ja tunneb end perenaisena. Mõne aja 
pärast taipas Dirac asja selgitada:
   "Vabandust,  ma unustasin tutvustamast,  kellega on tegemist - 
see on ju Wigneri õde!"


   Saksa matemaatik David Hilbert pidas loengut:
   "Igal inimesel on teatav horisont.  Kui see aina kahaneb, siis 
muutub ta lõpuks punktiks. Seetõttu mõni inimene ütlebki:
   "See on minu vaatepunkt.""


   Nikolai  Pirogov  astus Pariisis  viibides  sisse  meditsiini-
akadeemiasse, kus teda veel nägupidi ei tuntud ja istus kuulajate
sekka.  Lektor  selgitas  parajasti uut  keerulist  operatsiooni, 
mille esimesena maailmas oli teinud Pirogov.
   Lõpetanud  selgituse,  küsis professor,  kas mõni saalisviibi-
jaist  soovib  kätt proovida.  Pirogov  astuski  operatsioonilaua 
juurde  ja  peatselt teatas  aplaus  operatsiooni  õnnestumisest. 
Prantsuse professor oli vaimustuses:
   "Teen  ettepaneku saata telegramm Peterburi meie kuulsale kol-
leegile  härra  Pirogovile ja teatada,  et  Pariisis  leidub  tal        
vääriline õpilane. Vabandust, kuidas on teie nimi?"
   "Pirogov."


   Keemik  Louis  Pasteur uuris laboris parajasti  rõugepisikuid, 
kui tema juurde ilmus tähtsa mehe sekundant.  Teadusemees  olevat 
ülikut  solvanud ja seetõttu nõuti au ennistamiseks duelli.  Pas-
teur kuulas väljakutse rahulikult ära ja kostis siis:
   "Mind kutsuti välja,  seetõttu on mul õigus valida relv.  Siin 
on kaks kolbi,  ühes leiduvad rõugepisikud, teises on puhas vesi. 
Duellilekutsuja joob ühest,  mina teisest katseklaasist.  Tõmbame 
loosi!"
   Duell jäi ära!


   Kuulus  keemik Aleksander Butlerov oli erakordselt tugev  ini-
mene. Puudaseid pomme pidas Kaasani ja Peterburi ülikooli profes-
sor mänguasjadeks.
   Kord sõbrale külla minnes ei leidnud ta kedagi kodust.  Märga-
nud ukse taga ahjuroopi,  painutas teadlane sellest "B" tähe. Nii
teadis sõber hiljem täpselt, kes teda otsimas käis.


   Horvaadi  päritoluga füüsik-elektrotehniku Nikolai Tesla  nõr-
kuseks  olid  matemaatilised pähklid,  kus ta sai  rakendada  oma 
loogilist  mõtlemist.  Restoranis ei söönud ta  suppi  tavaliselt
enne,  kui  arvutas välja vedeliku mahu taldrikus,  seejärel  sõi 
isuga biifsteeki, kui oli kindlaks määranud selle läbimõõdu.
   Kord tõi kelner talle puuviljasalati, kus iga tükk oli isemoo-
di kuju ja suurusega.  Tesla silmad lõid särama.  See polnud enam 
matemaatiline  mõistatus,  vaid lausa maiusroog!  Möödus  veerand 
tundi,  kuid  Tesla sulepea muudkui lendas mööda paberit ja salat 
seisis puutumata. Kelner hakkas muretsema ja astus ligi:
   "Härra Tesla,  kas see salat on tõesti nii paha,  et ei  kõlba 
süüa?"
   "Mis  te nüüd,  vastupidi!  See on maailma kõige huvitavam sa-
lat!" hüüdis Tesla ja jätkas arvutamist.


   Inglise  bakterioloog Alexander Fleming kutsuti  külla  suurde 
ameerika  laborisse.  Enne seda löödi seal äärmine puhtus  majja, 
kõik hiilgas ja säras. Hämmeldunud Fleming oli sunnitud nentima:
   "Kui  mina  oleksin ka töötanud sellises  steriilses  laboris, 
jäänuks penitsilliin küll avastamata!"
   Teatavasti  tegi Fleming oma avastuse juhuslikult seeläbi,  et 
bakterite katsekultuurile langesid hallituse eosed.


   Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu  Üli-
kooli keemiaprofessor.  Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku 
ja kurtis:
   "Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
   Professor püüdis teda trööstida:
   "Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
   "Seda  küll,"  ohkas üliõpilane,  "aga kas kaamel  oskab  neid 
leida?"


   Prantsuse  loodusteadlane  Georges Buffon otsustas  tõenäosus-
teooriat  kontrollida  sel teel,  et viskas kulli ja  kirja  4040 
korda. Selgus, et "kull" võitis 2048 korraga...


   Meie  sajandi kuulsamaid saksa matemaatikuid Emmi Noether  lõi 
üldise algebra teooria. Tagurlikud ringkonnad ülikoolides keeldu-
sid talle kaua andmast dotsendi kutset,  põhjendades seda järgmi-
selt
   "Sel  juhul võib naisest saada koguni professor  või  ülikooli 
senati liige!"
   Matemaatikaklassik David Hilbert reageeris sellele nii:
   "Mu härrad!  Ega senat pole meeste saun, et sinna ei või naisi 
sisse lasta!"


   Loodusuurija  Ernst Haeckeli lauanaabriks ühel  koosviibimisel 
osutus kõrge vaimulik.  Kui viimane tahtis pärast einet suitseta-
da,  pakkus Haeckel talle tuld.  Vaimulik võttis tuletiku  vastu, 
kuid see kustus enne, kui ta jõudis sigari süüdata.
   "Ennäe, teaduse tuli kustub!"
   Haeckel noogutas:
   "Pole ka ime - kiriku käes!"


   Saksa arstiteadlane Rudolf Virchow oli pidevalt hädas  tollia-
metnikega,  sest  ta vedas endaga kaasas mitmesugust  teadusvara. 
Kord nõuti temalt tolli pealuu eest,  mida õpetlane kasutas näit-
liku vahendina. Virchow tuli kitsikusest välja leidliku käiguga:
   "Kasutatud asjade eest ju tolli ei võeta!"


   Rubiidiumi ja tseesiumi avastajal Robert Wilhelm Bunsenil olid 
käed  pikaajalisest tööst nii parkunud,  et seltskonnas peitis ta 
need laua alla.  Seevastu laboris või auditooriumis tundis keemik 
nende üle uhkust. Pistnud nimetissõrme Bunseni põleti leegi kõige 
kuumemasse ossa,  hoidis ta seda seal seni,  kuni võis tunda kõr-
belõhna ja lausus siis rahulolevalt:
   "Härrad! Selles kohas on leegi temperatuur 2000 kraadi!"


   Prantsuse seletava sõnaraamatu rangete vaadetega autor  Pierre 
Claude  Victorie  Bloist kustutas leksikonist kõik vähegi  "kaht-
lased" väljendid.  Kord hakkas üks kõrgemast soost daam koostajat 
ebatsensuursete sõnade kõrvaldamise eest kiitma.  Bloist oli  ül-
latunud:
   "Aga kuidas teie,  madam,  teate,  et raamatus neid sõnu pole? 
Tähendab, te otsisite neid!"


   Peterburi mäeinstituudis õppis kord Shveitsi matemaatiku Leon-
hard  Euleri sugulane.  Matemaatikaeksamil ilmnes,  et  noormehel 
pole sellest õilsast teadusest suurt aimu.  Professor laskis  tal 
võtta teise pileti,  ikka sama lugu. Siis ulatas professor hinne-
telehe noormehele ja lausus:
   "Härra  Euler!  Kirjutage "kaks" siia oma käega,  minu käsi ei 
söanda seda nii kuulsa nime puhul teha!"


   Ameerika  füüsik  John Bardeen oli 1956 just  teeninud  Nobeli 
preemia.Selle sündmuse auks korraldatud pressikonverents ei  saa-
nud kuidagi alata,  sest puudus peategelane. Lõpuks teadlane saa-
bus ja vabandas:
   "Ma ei saanud kuidagi autot garaazist kätte,  sest elektronlu-
kus ütles transistor üles."
   Sõnum  kutsus  asjatundjate seas esile  naerulagina,  sest  J. 
Bardeen  sai rahvusvahelise tunnustuse osaliseks just selle eest, 
et oli üks transistori loojaist.


   Inglise kirurg John Hill saatil Londoni Kuninglikule  Seltsile 
niisuguse kirja:
   "Kui töötasin laevaarstina, juhtus ühe madrusega õnnetus ja ma 
olin sunnitud paikama tema jalga.  Korjasin need kokku ja ühenda-
sin tõrvaga. Varsti oli jalg jälle selline, nagu enne traumat."
   Sellal  räägiti Kuninglikus Ühingus palju tõrva ja tökati  ra-
viomadustest ning kiri tekitas sensatsiooni.  Ent paar päeva hil-
jem saatis dr Hill teadusmeestele täiendava kirja:
   "Eelnenud  ettekandes  unustasin mainimast,  et  madrusel  oli 
puujalg ..."


   Thomas Alva Edisonilt küsiti:
   "Kuidas te kujutate ette jumalat?"
   "Mulle  käib see üle jõu,  sest ma ei suuda ette kujutada ole-
vust, kel pole kaalu, kuju ega massi."


   Karl  Ernst von Baer läks külla oma haigele sõbrale  akadeemik 
Christian Panderile. Kohtumine kujunes nii meeldivaks, et Panderi 
naine pidi südaööl meenutama:
   "Aeg on lõpetada ..."
   Hajameelne Baer oli seks ajaks unustanud,  et viibib külas  ja 
lohutas Pandereid:
   "Küll  on kahju,  et te peate juba ära minema.  Pole viga,  ma 
saadan teid pool teed ..."


   Kui vanakreeka filosoofi Sokratese armuline abikaasa Xanthippe 
jälle tigedas tujus oli, meest äärmiselt ebafilosoofiliselt titu-
leeris  ja koguni pesukurikaga kostitas,  tavatses  Sokrates  oma 
õpilastele salamisi sosistada:
   "Lähen vabatahtlikult Pärsia sõtta. Saab närve puhata."


   Karl Linne küsis eksamil üliõpilaselt:
   "Kuidas tekivad virmalised?"
   Üliõpilane vastas kõhklemata:
   "Seda ma teadsin. Tuletan kohe meelde!"
   Linne naeratas:
   "Tehke  seda!  See on väga tähtis - mina ja kogu Teaduste Aka-
deemia seda veel ei tea ..."


   Astronaut M. Collins kurtis:
   "Teatavasti toob mees päevas kuuldavale 25 000 sõna, naine aga 
30 000.  Häda  on aga selles,  et kui ma tähelinnast koju  jõuan, 
olen  oma 25 000 sõna juba ära kulutanud,  ent naisel on kõik  30 
000 veel alles!"


   Vanakreeka grammatik Philetas suri kurvastusest. Ta ei suutnud 
lahendada iidset sofismi:
   "Kui  ütled enda kohta "ma valetan" ja tegelikult  räägid  õi-
gust,  siis sa eksid,  kui aga väidad, et "ma valetan" ja tõepoo-
lest luiskad, siis sa ju räägid õigust ..."


   Keemik  Aleksandr  Butlerov  võttis eksameid  vastu  Peterburi 
ülikoolis ja esitas lisaküsimuse:
   "Mismoodi mõjuvad soojus ja külm kehadele?"
   Tudeng elavnes:
   "Kuumus pikendab-suurendab, jahenemine vähendab."
   "õige, aga tooge mõni näide."
   "Väga lihtne," ei lasknud üliõpilane end kõigutada.  "Suvel on 
ju soe ja päevad muutuvad pikemaks,  talvel omakorda päevad "kül-
muvad" kokku."
   Butlerov  hakkas naerma ja pani leidlikule vastajale  kõrgeima 
hinde.  Eksamineeritav  polnud aga keegi muu kui hilisem  loodus-
teadlane Vladimir Vernadski.


   Peterburi akadeemik Nikolai Zinin oli loomult väga tagasihoid-
lik.  Kolleegid  olid seda enam  üllatunud,  kui  keemik-orgaanik 
astus  tuliselt välja naiste hariduse kaitseks  Venemaal.  Sõbrad 
heitsid nalja:
   "Kui  daamid ilmuvad loengule,  küllap kavatsed neid siis  oma 
pikkade vurrudega võrgutada!"
   "Mis  te nüüd," kohmetus Zinin.  "Vurrusid kasvatan ma  üksnes 
selleks, et proovida nendel uute värvide toimet ..."


   Matemaatik  Mihhail Lavrentjev kippus alatihti hiljaks  jääma. 
Kord  tõttas  akadeemik  nõupidamisele ja hüppas  viimases  hädas 
autobussi astmelauale. Sõidukisse ta ei mahtunud - see oli reisi-
jaist niivõrd tulvil.
   Postimilitsionäär märkas korrarikkujat ja vilistas,  buss  jäi 
seisma.  õnneks  oli  teadlasel taskus tõend,  mis  kinnitas,  et 
tegemist  on  füüsika-  matemaatikadoktoriga.  Lavrentjev  näitas
miilitsale dokumenti ja õigustas end:
   Näete,  ma olen doktor ja pean kiiresti patsiendi juurde jõud-
ma!"
   Korravalvur  noogutas mõistvalt ja akadeemik  jõudiski  õigeks 
ajaks koosolekule ..."


   Nõukogude  raketiasjanduse peakonstruktor Sergei Koroljov  oli 
väga  ekspansiivne inimene.  Parajasti ehitati kosmoselaeva "Vos-
tok" ja akadeemik polnud mitme asjaga rahul.  Ta kärkis ja paukus 
vanemkonstruktori kallal, lõpetades sõnadega:
   "Ma lasen teid lahti! Teie meil enam ei tööta!"
   "Selge,  Sergei  Pavlovits," noogutas  konstruktor  kuulekalt, 
teades  hästi  ülemuse iseloomu.  Ta jätkas rahumeeli  tööd.  Kui 
Koroljov kolm tundi hiljem kontrollima tuli,  kuidas kosmoselaeva 
montaaz edeneb, turtsus peakonstruktor jälle:
   "Avaldan teile käskkirjaga noomituse!"
   "Teil pole selleks õigust!"
   "Kuidas?! Hämmastus Koroljov. "Mis see siis tähendab?"
   "Aga ma ei tööta ju enam siin,  te lasite mu kolm tundi tagasi 
lahti!"
   Peakonstruktor vaatas mehele tükk aega sõnatult otsa ja hakkas 
siis suure häälega naerma. Töö edenes märksa jõudsamalt.


   Saksa  füüsik  Walter Friedrich Nernst  demonstreeris  sajandi 
alguses keisrile juhtmeteta telefoni,  teiste sõnadega,  algelist 
ringhäälingut.   Katsesaade  anti  eetrisse  füüsikainstituudist, 
vastu võeti palees.  Et asi oleks huvitavam,  ei piirdutud rääki-
misega, vaid pandi mängima ka Caruso heliplaat.
   Keiser  õnnitles hiljem  Nernsti  kordaläinud  katse  eest  ja
kiitis:
   "Lugupeetud professor,  ma ei teadnudki,  et teil on nii  ilus 
lauluhääl!"


   Hüdrodünaamik  Pelageja Kotsina valiti 1958.  aastal NSV Liidu 
TA akadeemikuks.  Kui ajalehereporter Kotsinat usutles, et küllap 
naisterahval on raske akadeemikuks saada, kostis viimane:
   "Üldse mitte.  Tuleb ainult teha nii,  et mehed sind valiksid, 
ja ongi kõik!"


   Noor reporter palus Edisonilt intervjuud ja alustas sõnadega:
   "Teie olete ju see kuulus mees, kes leiutas kõneleva masina?"
   "Mis  te nüüd!  Esimene kõnelev riistapuu ilmus  käibele  juba 
ammu, sisuliselt oli ta olemas piibliaegadel, ning valmistati..." 
Edison  kummardus  ammuli sui kuulavale leheneegrile lähemale  ja 
sosistas: "...Aadama küljeluust."


   Füüsik James Franck rääkis kolleegidele järgmise loo:
   "Nägin unes kadunud Karl Runget ja tundsin huvi,  kuidas  seal 
teises maailmas läheb:
   "Küllap kõik teaduse saladused on nüüd teada?"
   Tema raputas pead:
   "Kõigil  on  võimalik valida,  kas tead kõik või üksnes  seda, 
mida  maises  elus.  Valisin teise võimaluse,  sest  muidu  oleks 
liialt igav..."


   NSV  Liidu TA korrespondentliige Pjotr Ljastsenko  ei  talunud 
vastuvaidlemist. Kui oponendid nurisesid ja pärisid, kas ta tões-
ti peab end eksimatuks, võttis Ljastsenko omaks:
   "Tõepoolest,  kord elus ma eksisin.  Arvasin nimelt,  et tegin 
vea  ja ütlesin seda teistelegi,  kuid pärast selgus,  et mul oli 
ikka õigus..."


   Mõtteteark Platonilt küsiti:
   "Sa oled palju purjetanud mööda maailma meresid.  Mis on  sind 
kõige rohkem üllatanud?"
   "See, et lõpuks astusin ikka ja jälle kuivale maale..."


   Lise Meitner oli Saksamaal esimene naisfüüsik, kellele omista-
ti  teaduslik  kraad.  Tema väitekirja teema  "Kosmilise  füüsika 
probleemid"  tundus  ühele ajakirjanikule liialt  keerulisena  ja 
lehes nägi see välja nii: "Kosmeetilise füüsika probleemid".


   Nobeli  preemia laureaadilt Linus Paulingult küsiti,  kust  ta 
võtab oma geniaalsed ideed. Keemik vastas:
   "See on väga lihtne.  Kõigist ideedest,  mis pähe tulevad,  on 
vaja need õiged alles jätta!"


   Voltaire:  "Kui  uskuda teadlasi,  et valgusel kulub  lähimalt 
tähelt  meieni  jõudmiseks  25 aastat,  siis pidi  Aadam  veerand 
sajandit kottpimedas elama..."


   Paljud  imestasid,  miks filosoof ja ajaloolane Gabriel  Mably 
pole valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks.  Mees ise seletas asja 
omapäraselt:
   "Kui  ma olen akadeemias,  hakkavad kõik  küsima,  kuidas  mul 
õnnestus sinna pääseda.  Nüüd on palju parem,  kõik aina tunnevad 
huvi, miks ma pole veel akadeemik."


   Henry Ford palkas teadlaste ringkonnas kõrgelt hinnatud juhti-
misspetsialisti,  et  kindlaks teha teenistujate kasulikkus  fir-
male.  Mõne  nädala pärast oli teadusmehel ettekanne  valmis.  Ta
andis personalile kõrge hinnangu, ainus etteheide oli ühe insene-
ri vastu, kes lesis päevade kaupa tugitoolis, jalad laual:
   "See on küll lausa päevavaras!"
   Ford raputas pead:
   "Too  mees  tuli kord välja ideega,  mis hoidis firmale  kokku 
mitu miljonit dollarit. Ja ka siis olid tal jalad laual..."


   Akadeemik Lev Artsimovits määratles teaduse olemuse selliselt:
   "Teadus  on  nüüdisajal parim moodus rahuldada  oma  uudishimu 
riigi kulul..."


   Londoni  meditsiinikolledzi professor Jennings määrati kuninga 
audoktoriks. Täis uhkust kirjutas ta auditooriumis tahvlile:
   "Teatan  oma üliõpilastele,  et olen määratud Tema  Majesteedi 
kuningas George'i audoktoriks."
   Kui  professor õhtupoolikul auditooriumi  läks,  nägi  ta,  et 
läkitusele on juurde kirjutatud:
   "Jumal, kaitse kuningat!"


   Saksa  hügieenik  Max  von Pettenkofer sõi lõunaks  kirsse  ja 
kastis  puhtuse nimel iga marja taldriku kõrval asuvasse  klaasi. 
Lõunasöögi lõpul tuli professorile janu ja pikemalt mõtlemata jõi 
ta klaasi tühjaks ...


   Itaalia füüsik Enrico Fermi võttis kõike väga  tõsiselt.  Kord 
hakkas  teda huvitama topeltakendest tulenev kasu.  Pärast põhja-
likke arvutusi teatas ta naisele: 
   "Ei mingit efekti!"
   Fermid loobusid topeltakendest,  kuid järgmisel talvev  hakkas 
neil  millegipärast külm.  Enrico kontrollis oma arvutusi ja tuli 
peatselt häbelikult abikaase juurde:
   "Eksisin koma paigutamisega ..."


   Bernhard Shaw'lt küsiti: 
   "Millele võlgnete tänu oma pikaealisuse eest?"
   "Oma kõrgele vanusele," kõlas vastus.


   Keegi   ameerika  rahamagnaat  kohtas  pressiballil   Bernhard 
Shaw'd, kes mõtlikult inimesi silmitses.
   "Mister Shaw," sõnas rahatuus,  "ma oleksin nõus maksma dolla-
ri, kui saaksin teada, mille üle te praegu mõtlete."
   "Ah," vastas Shaw. "Mu mõte ei maksa dollaritki."
   "Kuid ikkagi," mangus rahamees, "öelge, millest te mõtlete?"
   "Teist," vastas Shaw armastusväärselt.


   Shaw'lt küsiti:
   "Kuidas  teil küll õnnestub nii kähku formuleerida oma tabavad 
ütlemised?"
   "See on üris lihtne," vastas Shaw.  "Ma mõtlen millestki  äär-
miselt rumalast ja ütlen midagi täiesti vastupidist."


   Keegi  keskpäpane näitleja palus Shaw'd,  et see annaks  talle 
soovituskirja.
   Shaw nõustus ja kirjutas:
   "Näitleja N.  mängib Hamletit,  Shylockit,  Romeod,  klaverit, 
flööti ja piljardit. Viimast mängib ta eeskujulikult."


   Kord kohtas Bernhard Shaw õige tigedat meest.  Paksuke silmit-
ses pikka ja kõhna Shaw'd ning sõnas:
   "Mister,  kui  teid vaadata,  siis tuled mõttele,  nagu  oleks 
Inglismaal nälg."
   "Mister, kui teid vaadata, siis tuled mõttele, et teie oletegi 
selle õnnetuse põhjus," vastas Shaw.


   Bernhard  Shaw hertsoginnast lauanaaber ujutas kirjaniku  eine 
ajal küsimustega lausa üle.  Viimaks päris ta Shaw'lt,  miks teda 
nii targaks peetakse.
   Shaw, kes hertsoginna küsimustele seni üsna napisõnaliselt oli 
vastanud, elavnes märgatavalt ja sosistas oma naabrinnale:
  "Võin  teile nõu anda, kuidas seda saavutada. Selleks pole vaja
muud, kui oma rumalaid mõtteid varjata."


   Noormees pääseb vastuvõtul Bernhard Shaw poole:
   "Ah teie oletegi see kuulus humorist? Kas on tõsi, et teie isa 
oli rätsep?"
   "Jah," kinnitas Shaw.
   "Aga miks teist ei saanud rätsepat?"
   "Raske öelda.  Võib-olla oli nii ette määratud,  aga võib-olla 
on tegu kapriisiga. Teie isa oli vist dzentelmen?"
   "Muidugi," kinnita noormees.
   "Aga miks ei saanud teist dzentelmeni?"


   Bernhard  Shaw tantsis ühel peol daamiga,  kes oli  võrdlemisi 
ennast täis. Daam ütles talle:
   "On väga armastusväärne mister Shaw'st,  et ta tantsib minuga, 
täiesti tundmatu daamiga!"
   "Mispärast mitte, mileedi?" küsis Shaw. "Oleme ju ometi heate-
geval peol!"


   Saksa  filosoofil  Immanuel Kantil oli kombeks  loengute  ajal 
vaadata  ühte punkti.  Mõnda aega oli selleks punktiks olnud  ühe 
õpilase  nööpauk,  kust puudus nööp.  Läks mõni päev ja nööp  oli 
üliõpilase  kuuele jälle ette õmmeldud.  Kant tuli  auditooriumi, 
alustas loengut,  pilk suunatud tavalisse punkti, ja märkas tühja 
nöpaugu asemel nööpi.
   See  asjaolu rikkus sedavõrd teadlase meeleolu,  et ta  tundis 
suurt väsimust ja oli sunnitud loengu katkestama.


   Itaalia matemaatik Inandi suutis juba lapsest peale ühe pilgu-
ga kindlaks määrata talle näidatud esemete arvu.
   Kord  reisinud ta tõllaga Roomast Civitavecchiasse.  Kui  tõld 
sõitis mööda suurest lambakarjast, heitis teadusmees pilgu aknas-
se ja tähendas muuseas:
   "Tuhat nelisada kuuskümmend kaks lammast."
   "Ja  te suutsite nad üle lugeda?" päris umbusklikult üks  tee-
kaaslane.
   "Oh,  see  on ju nii lihtne.   Ma lugesin üle nende  jalad  ja 
jagasin siis saadud arvu neljaga," märkis Inandi rahulikult.


   XVIII  sajandil  Preisimaal valitsenud kuningas  Friedrich  II 
külastas kord Berliini linnavanglat.
   Vangid  heitsid  üksteise järel kuninga ette,  kurtsid  õnnetu 
saatuse üle ja vandusid,  et on täiesti süütud.  Ainult üks  vang
seisis vaikselt kõrval ega palunud kuningalt armuandmist.
   "Kas  sina  pole  siis sattunud siia  eksituse  tõttu?"  küsis 
kuningas mehelt.
   "Ei, Teie Hiilgus, ma kannan teenitud karistust. Mind mõisteti 
süüdi relvastatud röövimise eest."
   "Hei,  valvurid! hüüdis kuningas. "Ajage see bandiit siit vii-
vitamatult välja,  sest ta rikub oma kohalviibimisega ausate ini-
meste seltskonda."


   Kunstnik  James Abbott McNeill Whistler,  kelle impressionist-
likku  maalimislaadi  Mark Twain suhtus  mõnevõrra  irooniliselt, 
näitas kord kirjanikule oma uut äsja,  lõpetatud  maali.  Uurinud 
kriitiliselt lõuendit, torkas Twain seda sõrmega ja sõnas:
   "Kallis James, teie asemel ma koristaksin siit selle pilve."
   "Ettevaatust!" karjatas kunstnik. "Värv pole veel kuivanud!"
   "Oh,  pole  viga," rahustas kirjanik.  "Mul on käes vanad kin-
dad."


   Kuulus ungari päritoluga ameerika matemaatik John von Neumann, 
kes  oli üks küberneetika rajajaid,  esines kord  neljakümnendate 
aastate  lõpul ettekandega raalide tulevikust.  Muuseas  tähendas 
ta, et matemaatika on väga väike ja väga lihtne osa elust.
   Kui auditoorium,  kes koosnes põhiliselt matemaatikutest,  ra-
hulolematult sumisema hakkas, lisas lektor:
   "Kui  inimesed ei usu seda,  et matemaatika  on  lihtne,  siis 
sellepärast, et nad ei mõista, kui keeruline on elu."


   Saksa  professor Kessler tahtis palgata uue  majateenija,  kes 
pidi  olema vaimselt arenenud.  Ta avaldas sellekohase kuulutuse. 
Peatselt ilmus esimene kandidaat.
   "Teie nimi, preili?"
   "Matilde."
   "Nii, preili Matilde, kas te võite jutustada midagi Goethest?" 
küsis professor.
   Matilde  oli solvunud:  "Härra professor,  esiteks ei  ole  ma 
üldse  Goethe juures teeninud.  Ja teiseks,  ma ei räägi  eelmist 
pererahvast iialgi taga!"


   Lenin ja Lunatsharski futuristide näitusel 1920. aastal.
   Lenin: "Mitte midagi ei saa aru!"
   Lunatsharski: "Mitte midagi ei saa aru!"
   Need olid esimesed Nõukogude juhid,  kes kunstist suurt midagi 
ei taibanud.


   "Mis  vahe  on  sürrealistil,   realistil  ja  sotsialistlikul 
realistil?"
   "Sürrealist kujutab seda,  mida ta tunneb,  realist seda, mida 
ta näeb, sotsialistlik realist aga seda, mida ta kuuleb."


   "Milline on kõige suurem riik?"
   "Ukraina.  Tema piir on Karpaatides,  pealinn Moskvas, vanglad 
Siberis, kirikud Kanadas."


   "Rabinovits,   miks  te  ostsite  1000  komplekti  Poliitbüroo 
liikmete fotosid?"
   "Avan Iisraelis lasketiiru."


   Breznev  ja Nixon seisid koos oma ihukaitsjatega Niagara  joa 
juures.  Otsustati  mehed  proovile  panna  - kumbki  käskis  oma 
ihukaitsjatel jukka hüpata.
   Ameeriklane keeldus: "Mul on perekond, lapsed."
   Venelane  tormas  joa  poole,   viimasel  sekundil  saadi  tal 
varrukast kinni. Hämmeldunud Nixon küsis:
   "Kuidas te julgesite seda teha?"
   "Mul on perekond, lapsed."


   Enne  revolutsiooni  oli tsuktsidel kaks  tunnet  -  nälja- ja
külmatunne.  Nüüd on neil kolm tunnet - näljatunne, külmatunne ja 
sügav tänutunne Kommunistliku Partei vastu."


   Aparaaditöötajate naised kiitlesid oma meestega:
   "Minu oma on deputaatide ülema asetäitja!"
   "Aga  minu oma käib igal aastal välismaal komandeeringus  - ta 
on Kominternis hiinlaseks!"


   Odessa sadamas kiirustas laevale "Sergei Jessenin" ema väikese 
pojaga. Poeg küsis:
   "Ema, kes oli Sergei Jessenin?"
   "Ära tüüta!"
   Nende järel sammunud mees sekkus vestlusse:
   "Poiss,  no  kust võib su ema teada,  et "Sergei Jessenin" oli 
varem "Lazar Kaganovits"."


   Tsehhoslovakkia valitsus pöördus Moskva poole palvega  asutada 
mereministeerium.
   "Milleks teile mereministeerium? Teil pole ju merd!"
   "Aga milleks teil on kultuuriministeerium?"


   "Mis on vene äri?"
   "Varastada kast viina, see maha müüa, saadud raha maha juua."
   


   "Kellega piirneb NSV Liit?"
   "Kellega tahab, sellega piirnebki!"


   Unustati  ajavahe Moskva ja Rooma vahel.  Moskva raadio teatas 
atentaadist paavstile 2 tundi enne seda, kui see sooritati.


   Ivan Sussanin tuli Keskkomiteesse:
   "Lähme, mehed, vean välja!"


   Armeenia raadiolt küsiti, kes ehitas Volga-Balti kanali.
   Vastus:
   "Parema  kalde ehitasid need,  kes  küsimusi  esitasid, vasaku
need, kes küsimustele vastasid."


   Väljakaevamistel Egiptuses leiti sarkofaag muumiaga. Eksperdid 
ei suutnud kindlaks teha,  kelle muumia see on. Kutsuti nõukogude 
spetsialistid.  Nood  käärisid  käised  üles  ja  palusid  kõigil 
ruumist   lahkuda.   Varsti   tulid  nad  higi  pühkides   välja: 
"Amenthopos XXIII!"
   "Kuidas teil õnnestus see kindlaks teha?"
   "Tunnistas ise üles, litapoeg!"


   Kindrali  autojuht  sosistas  oma  kõrval  istuvale   kindrali 
adjutandile: "Jõuame valitsuse teele."
   Adjutant pöördus kindrali poole, sosistades: "Jõuame valitsuse 
teele."
   Kindral oma prouale sosinal: "Jõuame valitsuse teele."
   Proua kindralile: "Miks sa sosistad?"
   Kindral adjutandile: "Miks sa sosistad?"
   Adjutant autojuhile: "Miks sa sosistad?"
   Autojuht: "Jõin eile külma õlut."


   Nõukogude  Liitu  külastav Nixon küsis Breznevilt,  miks  neil 
streike ei ole.  Vastuse asemel viis Breznev Nixoni tehasesse  ja 
pöördus seal tööliste poole:
   "Homsest võetakse teil töötasu vähemaks!"
   Aplodismendid.
   "Iga kümnes puuakse üles!"
   Aplodismendid, küsimus:
   "Kas võtta oma nöör kaasa või kindlustab sellega ametiühing?"


   Nõukogude võimu seitse imet:
1. Tööpuudust ei ole, olgugi et keegi ei tööta.
2. Keegi ei tööta, aga plaan saab täis.
3. Plaan on täidetud, aga osta pole midagi.
4. Osta pole midagi, aga igal pool on järjekorrad.
5. Igal pool on järjekorrad, ent me oleme külluse lävel.
6. Me oleme külluse lävel, ent keegi pole rahul.
7. Keegi pole rahul, ent kõik on poolt.


   Nõukogude   insener-sillaehitaja  viibis  Rumeenias  kolleegil 
külas ning oli vaimustuses tolle shikist villast. Rumeenlane viis
külalise akna juurde:
   "Näete seda silda?"
   "Näen."
   "Selles asi ongi. Hoidsin sillaehitusel üht-teist kokku."
   Aasta  pärast  oli  rumeenlane  külas  NSV  Liidus.   Ta   oli 
vaimustatud  nõukogude  inseneri supershikist  villast. Too  viis
külalise akna juurde:
   "Näete seda silda?"
   "Ei, ei näe."
   "Selles asi ongi."


   Juut viis Iisraeli Lenini portree. Nõukogude piiril küsiti:
   "Mis see on?"
   "See pole "mis", vaid "kes". See on Lenin."
   Iisraelis küsiti juudilt:
   "Kes see on?"
   "See pole "kes", vaid "mis". Kuldraam!"


   "Miks on Nõukogude päike hommikul nii meeldiv?"
   "Sellepärast, et ta teab - õhtuks on ta läänes."


   Rabinovits   töötas   tehases   konveieril,    millelt   tulid 
lapsevankrid.  Naine  rääkis talle auku pähe,  et ta vähemalt ühe 
detaili nädalas koju tassiks.  Saaks tulevase lapse jaoks  vankri 
kokku  panna.  Üheksa kuu pärast hakkas Rabinovits vankrit  kokku 
panema:
   "Tead,   naine,   kuidas  ma  ka  ei  tee,  ikka  tuleb  välja 
kuulipilduja."


   "Kust tsehhid teavad, et maa on ümmargune?"
   "1945. aasta sügisel ajasid nad okupandid läände, 1968. aastal 
tulid nood idast tagasi."


   Poolaka  käest küsiti,  mis tähtsus on tema jaoks NSV  Liidul. 
Vastus:
   "See on puhverriik Poola ja Hiina vahel."


   Nixoni  külaskäigu ajal Nõukogude Liitu demonstreeris  Breznev 
talle uusimat nõukogude telefoni,  millega sai võtta otseühenduse 
põrguga. Nixonile anti kõne, see maksis 27 kopikat.
   Ameerikasse tagasi tulnud,  rääkis Nixon nähtust.  Ent selgus, 
et  USA-s  on taoline telefon ammu  leiutatud.  Nixonil  õnnestus 
uuesti  põrguga rääkida.  Arve oli aga 12 000 dollarit.Nixon  oli 
hämmelduses:
   "Kuidas nii? Seal maksis vaid 27 kopikat."
   Talle tehti selgeks, et seal oli see kohalik kõne.


   NSV Liidu Ülemnõukogu saadik jõudis istungjärgult koju.  Naine 
küsis:
   "Kas sa avaroaks borssi tahad?"
   Mees tõstis vaikides käe.
   "Klaasike viina?"
   Tormilised kiiduavaldused.


   Rabinovits  määrati  agitaatoriks.  Ta käis ühe  ukse  juurest 
teise juurde:
   "Vabandage, mul paluti teile edasi öelda, et nõukogude võim on 
parim maailmas. Veel kord, vabandage tülitamast, nägemist."


   "Miks Podgornõi maha võeti?"
   "Komplimendi  eest  Breznevile  tema  sünnipäeval.  Ta  ütles: 
"Leonid  Iljits,  te näete oma 70 eluaasta juures parem välja kui 
nõukogude võim 60 aasta jooksul.""


   Parteikomiteese kutsuti välja tööline Sidorov:
   "On see tõsi,  et te sõimasite eile juua täis peaga  nõukogude 
voimu?"
   "Mina? Milleks kuradiks mul seda nõukogude võimu vaja?"


   "Kas Nõukogude Liidus on vaeseid?"
   "On küll.  Need on inimesed, kellel pole midagi oma. Korter on 
riigi oma, suvila ka riigi oma, auto - ikka riigi oma."


   Breznevi  ema külastas Kremlis oma poega. Nägi ta apartemente,
kalleid kingitusi, teenijaid, garaaze. Hakkas nutma:
   "Pojake,  seitsmeteistkümnes aasta tuli meelde, järsku tulevad 
jälle punased?"


   "Tere hommikust, Leonid Iljitsh," ütles päike hommikul
Breznevile.
   "Tere, päiksekene!"
   "Tere päevast, Leonid Iljits," ütles päike päeval Breznevile.
   "Tere päevast, päiksekene!"
   "Päiksekene, miks sa mulle tere õhtust ei ütle?"
   "Käi sa õige ... Ma olen juba läänes!"


   "Milline on Moskva-lähedaste turbaväljade põlemise põhjus?"
   "Breznev ütles - põlegu maa joodikute jalge all!"


   Kanali  graniitkaldasse  on kolmemeetriste tähtedega  jäädvus-
tatud:
   "Elagu nõukogude rahvas - igavene kommunismiehitaja!"


   "Mis on vobla?"
   "Vaal, kes on kommunismini ujunud."


   Gromõko Carterile:
   "Lähiaastatel tahaksime teilt suurema koguse teravilja osta."
   "Palun."
   "Samuti  sooviksime saada suurema partii  kõige  kaasaegsemaid 
arvuteid."
   "Hästi, sõlmime vastava lepingu."
   "Aga  kuidas  te  vaatate  mitmete  tehnoloogiliste  patentide 
müümisele?"
   "Miks mitte?"
   "Teate,  härra president, oleks hea, kui ühendaksime kõik need 
tehingud ühte lepingusse."
   "Väga  hea!  Sõlmime lepingu,  mille kohaselt USA kohustub NSV 
Liidus kommunismi üles ehitama!"


   "Öelge palun, kas on juba kommunism või läheb veel hullemaks?"


   "On  see  tõsi,  et kommunismi ajal  võib  toiduaineid  hakata 
tellima telefoni teel?"
   "Tõsi, aga välja hakatakse neid jagama teleri kaudu."


   Plakat suurtükiakadeemia seinal:
   "Meie sihtmärk on kommunism!"


   "Kas kommunismi võib üles ehitada?"
   "Üles ehitada ju võib, ent vaevalt suudame seda üle elada."


   "Kas Iisraelis võib kommunismi üles ehitada?"
   "Milleks nii väikesele riigile nii suur õnn?"


   Väljakaevamistel  Suzdalis leiti senitundmatu piibli  peatükk, 
kus on öeldud:
   "Maailma lõpp võib saabuda ühes ainsas riigis eraldi."


   "Kas kommunism on teadus?"
   "Marksistlikult seisukohalt on see objektiivne reaalsus,  mida 
meil pole antud mõista."


   NSV Liidus külas olnud Karl Marx tahtis raadios sõna võtta.
   Breznev:
   "Olgugi,  et  te olete kommunismi alusepanija,  ei saa ma seda 
küsimust ainuisikuliselt otsustada.  Meil on kollegiaalne  juhti-
missüsteem."
   Ühe  fraasi  lubas Breznev oma vastutusel siiski  öelda.  Marx 
astus mikrofoni juurde ja karjus:
   "Kõigi maade proletaarlased, andke mulle andeks!"


   "Vanaema, kas Lenin oli hea?"
   "Hea, pojakene, hea."
   "Vanaema, aga kas Stalin oli halb?"
   "Halb, pojakene, halb."
   "Vanaema, kas Hrustsov oli hea?"
   "Hea, pojakene, hea."
   "Vanaema, aga kas Breznev oli halb?"
   "Halb, pojakene, halb."
   "Vanaema, aga Gorbatsov?"
   "Kui ära sureb, küll me siis teada saame."


   Lektor rääkis:
   "Ühe jalaga seisame me sotsialismis, teisega oleme juba kommu-
nismi astunud."
   Mutike küsis:
   "Kullake, kaua me sedasi harkisjalu seisame?"


   "Miks Lenin kandis poolsaapaid, Stalin aga saapaid?"
   "Lenini ajal oli Venemaa vaid pahkluuni kõntsa sees."


   Kunstipoes.
   "Mulle palun see maastik, see plakat ja fajansskiisu."
   "Seltsimees, see pole kass, vaid Semjon Mihhalõts Budjonnõi!"


   Peale  Stalingradi ümbernimetamist Volgogradiks  tuli  teisest 
ilmast telegramm:
   "Olen nõus. Jossif Volgin."


   "Kas madu võib enesel selgroo murda?"
   "Võib  küll,  kui  ta hakkab roomama nii,  nagu kulgeb  partei 
pealiin."


   Klubis  kuulutati  välja  loeng teemal "rahvas  ja  partei  on 
ühtsed".  Keegi  loengule ei tulnud.  Nädava  möödudes  kuulutati 
välja loeng "Armastuse kolm tahku". Rahvast tuli murdu.
   Lektor alustas:
   "On  kolm armastuse liiki.  Esimene neist on patoloogiline ar-
mastus. See pole hea ja sel teemal rääkida ei tasu. Teine liik on 
normaalne armastus. See on teile hästi teada, nii et sellestki ei 
ole mõtet kõnelda.  Jääb kolmas,  armastuse kõrgeim liik  - rahva 
armastus partei vastu. Vaat sellest räägimegi põhjalikumalt."


   KGB-s kuulati üle Rabinovitsit.
   "Kus te olite seitsmeteistkümnendal aastal?"
   "Berditsevis."
   "Aga kaheksateistkümnendal?"
   "Zhitomiris."
   " ... peame teid asjaolude selgumiseni kinni."
   "Kas teile võib küsimuse esitada?"
   "Palun."
   "Aga kus teie olite 1894. aastal?"
   "Miks see teid huvitab?"
   " ... ei midagi,niisama ... Venemaal möllas siis koolera."


   "Tema!"
   "Tema!"
   "Ei ole!"
   "Ma räägin sulle - tema!"
   "Ei ole. Seltsimees, kuidas teie nimi on?"
   "Breznev."
   "Räägin ju sulle,  et ei ole tema.  Sina aga - Banionis, Bani-
onis!"


   Kodanik tuli Tshernenko matustele.
   Temalt nõuti:
   "Teie pilet!"
   "Nendele etendustele on mul abonement."


   "Mida pidi tegema Hrustsov, ent ei jõudnud?"
   "Ta  pidi  Nikolai Teisele surmajärgselt andma Lenini  ordeni, 
sest too lõi Venemaal revolutsioonilise olukorra."


   Leningradis  Talvepalee  juures käivad  filmivõtted  oktoobri-
pöördest.  Bolsevikud ründavad paleed,  junkrud kaitsevad. Pealt-
vaatajate hulgast kostab:
   "Kallikesed, pidage viimseni vastu!"
 

   Kaks vana bolshevikku omavahel:
   "Mäletad, Vasja, kuidas Talvepalee ära võtsime?"
   "Jah, läksime liiga ägedaks..."


   "Mis vahe on 1921. ja 1970. aasta laupäevakutel?"
   "Palk on sama, kuid Iljitsid on erinevad!"


   "Mis asi on revolutsiooniline situatsioon?"
   "See on siis,  kui allpool enam ei taheta,  üleval aga enam ei 
suudeta."


   "Vaadake, Rabinovits, kui ilus taevas!"
   Rabinovits vastas pead tõstmata:
   "Jah, seda nad oskavad."


   "Mul  on  bolshevikega  lahkarvamusi   vaid   araarküsimuses,"
rääkis Rabinovits.  Nemad tahavad,  et mina oleks mulla all, mina 
aga tahaksin, et nemad oleksid mulla all."


   Lektor esitas ettekannet viisaastaku edusammudest:
   "A. linnas ehitati elektrijaam..."
   Repliik saalist:
   "Äsja just tulin sealt. Pole seal mingit elektrijaama!"
   Lektor jätkas:
   "B. linnas rajati keemiatehas..."
   Sama hääl saalist:
   "Olin seal nädal tagasi. Mingit tehast pole!"
   Lektor ärritus:
   "Aga  teil,  seltsimees,  oleks  vaja vähem ringi  hulkuda  ja 
rohkem ajalehti lugeda."


   Hullumajas  esines agitaator ja kiitis nõukogude  tegelikkust.  
Kõik aplodeerisid, välja arvatud üks eemalseisja.
   Agitaator tundis huvi, miks too ei plaksuta.
   "Mina pole ju hull, olen sanitar!"


   "Kes olid Aadam ja Eeva rahvuselt?"
   "Muidugi venelased! Ainult nemad võivad palja tagumikuga ringi 
joosta,  süüa kahe peale üht õuna ja seejuures veel kisada, et on 
paradiisis."   


   "Kas võidul Saksamaa üle oli ka varjukülgi?"
   "Neid oli kaks.  Punaarmee nägi Euroopat ja Euroopa nägi Puna-
armeed."


   "Kuidas  inglaste "Intelligence Service" tabas püüdmatuks pee-
tud nõukogude agendi?"
   "Koikide  tualettide juurde pandi välja salajased  vahipostid. 
Kästi kinni pidada dzentelmen,  kes käigu pealt püksilukku  kinni 
tõmbab."


   "Mis asi on malematsh Botvinnik-Tal?"
   "Juudi sõda vene relvade kiituseks."


   Rabinovits  vaatas plakatit,  kuhu oli kirjutatud:  "Lenin  on 
surnud, aga tema üritus elab!" ja ohkas:
   "Oh, oleks ta parem elus!"


   Rabinovits  oli Leniniga väga sarnane.  Ta kutsuti KGB-sse  ja 
kästi välimust muuta.
   Rabinovits:
   "Hea  küll,  isake,  habeme  ajan ära,  aga kuhu te  ideekesed 
käsite peita?"


   1917.  aastal läks Lenin sauna. Vabu kausse polnud. Proletaar-
lane istus, leotas ühes kausis jalgu, teises aga pesi pead.
   "Seltsimees, lubage üks kauss mulle!"
   "Käi õige kuradile!"
   Lenin läks eemale, otsis kaussi, ent ei leidnud:
   "Seltsimees,  see pole kommunistlik.  Teil on kaks kaussi, mul 
mitte ühtegi!"
   "Käi õige ... Vaata, kui anna õige kausiga vastu kiilakat!"
   50 aastat hiljem koosoleku juhataja:
   "Nüüd  esineb teile vana tööline,  kes on kaks korda  Leniniga 
rääkinud."


   Dzherzhinski helistas Leninile:
   "Vladimir  Iljits,  millal  maha lasta,  kas enne  või  pärast 
lõunat?"
   "Tingimata  enne lõunat.  Lõunasöögid andke lastele - tööliste 
lapsed nälgivad."


   "Kuidas elu on?"
   "Nagu mausoleumis. Elus ei ole, aga maha ka ei maeta."


   Noorpaarile  pakuti uudistoodet - kolmekohalist voodit  nimega 
"Lenin on meiega".


   Noorsoolehe toimetus vastas kirjale:
   "Kallis Katja,  ära kurvasta. Võtame või Nadezda Konstantinov-
na. Vaata, milline lõust oli, aga millise poisi kinni püüdis!"


   Lenin helistas Dzherzhinskile:
   "Feliks Edmundovits!  Järjekordne kontrrevolutsionääride temp! 
Homme  on  ju laupäevak,  minult aga on  täispuhutav  palk  sisse 
vehitud!"


   Ameeriklane: 
   "Meie Hoover võõrutab inimesed joomisest!"
   Venelane:
   "õige mul asi! Meie Stalin võõrutab inimesed söömisest."


   Pärast seda,  kui 1968.  aasta augustiks olid  Tsehhoslovakkia
juhid koju lastud, rääkis Breznev Kossõginile:
   "Küll oli Dubcekil uhke kell!"
   "Näita!"


   "Vassili Ivanovits! Breznevit lasti!"
   "Said pihta?"
   "Mööda lasid."
   "Mõõgaga oleks vaja, mõõgaga!"


   Breznevi  korteris helises telefon.  Breznevi abikaasa  võttis 
kõne vastu. Naishääl küsis Ljonjat.
   "Kes räägib?"
   "Tema klassiõde."
   "Lits  oled,  aga mitte klassiõde!  Ljonja pole kunagi  koolis 
käinud!"


   Lauljanna oli oma edus kindel:
   "Proovigu vaid kehvasti aplodeerida,  ma hakkan kohe Stalinist 
laulma!"


   "Mis on Nõukogude Liidus kõige alalisem?"
   "Ajutised raskused."


   Intervjuu NSV Liitu külastanud välismaa ametühingutegelasega:
   "Mis teile meie juures meeldis?"
   "Paljugi meeldis.  Tasuta arstiabi, lasteaiad. Kuid kõige suu-
rem  saavutus  on võimalus mitte midagi teha ja selle  eest  veel 
palka saada!"


   Armeenia raadiole tuli küsimus välismaalt:
   "On see õige, et NSV Liidus ei vasta tasu tehtud tööle?"
   "Ei  ole  õige.  Vastab küll.  Nemad teevad näo,  et  maksavad 
palka, meie teeme näo, et teeme tööd."


   Välisdelegatsioon  oli  kolhoositurul.  Üks mees  müüs  lehma. 
Külalised tundsid huvi hinna vastu. Delegatsiooni saatev rajooni-
komitee sekretär tegi külaliste selja taga vargselt märke:
   "Odavamalt, odavamalt!"
   Mees ütleb: "Kolm rubla."
   Välismaalased  olid vaimustuses.  Möödamineja kuulis hinda  ja 
hüppas juurde:
   "Kolme rubla eest lehm?! Ostan ära!"
   Rajoonikomitee sekretär tegi hirmsaid grimasse ja näitas varg-
si rusikat. Mööduja sai olukorrast kohe aru:
   "Ei,  lehma  ma vist ikka ostma ei hakka.  Panen  parem  rubla 
juurde ja ostan kanapoja."


   Armeenia Raadiole tuli küsimus Ameerikast:
   "Kui palju palka saab Nõukogude insener?"
   Pärast pikka vaikust vastas Armeenia Raadio:
   "Aga teil lintsitakse neegreid!"


   Toimus  NSV  Liit - Ameerika kergejõustikumats.  Jooksid  kaks 
jooksjat ning ameeriklane võitis. Nõukogude ajalehed teatasid:
   "100 meetri jooksus finiseerus meie esindaja teisena, Ameerika 
jooksja oli eelviimane."


   Breznev  ja  Nixon lendasid kopteril  Moskva  töölislinnaosade 
kohal. Nixon nägi barakkide teleantenne ja ütles:
   "Te olete meist juba ette läinud!  Meil sigalates televisiooni 
pole."


   Teaduste Akadeemia saalis oli kaks portreed. Akadeemik Ivanovi 
portree,  kes on leiutanud aurumasina,  aurulaeva ja lennuki ning 
akadeemik Petrovi portree, kes on leiutanud akadeemik Ivanovi.


   "Kuidas Iljini kuul autojuhti tabas?"
   "Rikoshetiga Breznevi laubast."


   Leningradlaste jutuajamisest:
   "Lektor ütles, et varsti saabub küllus."
   "Pole midagi, elasime blokaadi üle, küll elame ka selle üle!"


   "Öelge palun, kust te tualettpaberit saate?"
   "Toon keemilisest puhastusest."


   Armeenia Raadiolt küsiti:
   "Kas nõukogude võim on hea?"
   "On hea küll, aga kestab liiga kaua!"


   Juut seletas, et tal on kaks põhjust Iisraeli sõita:
   "Esimene põhjus on selline.  Naaber räägib mulle kogu aeg,  et 
oota vaid,  juudinäru,  kui nõukogude võim lõpeb,  tapan su samal 
päeval!"
   "Mis teil siis karta on? Nõukogude võim ei lõpe ju kunagi."
   "Vot-vot, see ongi see teine põhjus."


   Ameeriklane,  inglane ja venelane kiitlesid oma kummi headuse-
ga. Ameeriklane rääkis:
   Meil  kukkus üks mees sajandalt korruselt.  õnneks  jalgadele. 
Kingatallad  olid  nii vetruvad,  et ta lendas  uuesti  sajandale 
korrusele."
   Inglane rääkis:
   "Meil läks üks mees laevaga sõitma. kui laev oli juba sadamast 
saja miili kaugusel,  tõmmati laev järsku tagasi sadamasse.  Sel-
gus, et reisimees oli traksipidi kaisse kinni jäänud."
   "Aga meil kukkus rajoonikomitee sekretär liftiga alla.  Sekre-
tärist jäid räbalad järele, kalossid aga olid terved!"


   Keskkomitee hüüdlause maipühadeks:
   "Nõukogude tervishoid ja haridus ei maksa midagi!"


   "Mis juhtuks Leningradiga,  kui seal oleks samasugune maavärin 
nagu Tashkendis?"
   "Sellest jääks järele Sankt-Peterburg."


   Kolhoosiesimees  rääkis koosolekul,  kui palju head on  teinud 
nõukogude võim lihtrahvale:
   "Vaadake  Marja  Petrovnat - oli lihtne  talunaine,  nüüd  aga 
juhatab klubi.  Või võtke Pelageja Fjodorovna - oli lihtne  talu-
naine,  nüüd juhatab raamatukogu. Vaadake Stepan Mitrofanovitsi - 
oli lollpea, nüüd on parteisekretär."


   "Mis on ühist meie elu ja kanala vahel?"
   "Ei mingit vahet! Igaüks püüab istuda kõrgemale, nokkida ligi-
mest ja pasandada allpoololijate peale."


   Tööline tuli koju ja leidis naise juurest armukese.
   "Sina  tegeled siin lollustega,  aga vastasmaja juures müüakse 
apelsine!"


   8. märtsi koosoleku juhataja:
   "Tüdrukud paremale, daamid vasakule!"
   "Aga kui ma olen lits?" 
   "Palun presiidiumi."


   Mees  otsustas teenida.  Sõitis Kaukaasiasse,  viskas laua üle
mägijõe ja hakkas turiste üle tassima.  Rubla nina pealt. Ükskord 
kogunes  suur jõuk ja töö kiirendamiseks võttis mees kaks turisti 
kaenlasse ja kolmanda pani istuma kaela peale. Keset jõge  hakkas
tal palav ja ebamugav.
   "Kurat temaga, selle rublaga," ütles mees ja raputas kaela.


   Enne abiellumist värvib Ivan oma suguelundi roheliseks.
   "Miks sa seda teed?"
   "Minu Manka küsib esimesel ööl: "Oi, miks ta sul roheline on?"
   Mina talle aga vastu nägu:
   "Kus sa, lirva, teistsuguseid näinud oled?"


   "Mis vahe on prostitutsioonil ja litsilöömisel?"
   "Esimene on elukutse, teine - moraalne pale."


   Mees läks mööda tänavat.  Järsku kuulis ta peenikest ja ärevat 
häält:
   "Hüppa ruttu tagasi!"
   Ta hüppaski tagasi ja selsamal silmapilgul kukkus otse ta ette 
telliskivi. Mees vaatas ringi:
   "Kes mind päästis?"
   "See olen mina, su kaitseingel. Ma olen sul taskus."
   Mees tõmbas taskust välja pöialpoisi ja vaatas teda vihaselt:
   "Aga kus kurat sa siis olid, kui ma naise võtsin?"


   Enne repatrieerimist Armeeniasse lepib perekond läände  jäänud 
sõpradega  kokku,  et saadavad neile perekonnafoto.  Kui kõik  on 
hästi, seisavad inimesed püsti, kui halvasti, siis istuvad. 
   Varsti saavad sõbrad foto, kus kõik lamavad.


   Kaks  Aafrika hõimu ühinesid ja võitsid sõjas kolmanda suguha-
ru. Võitjad sõid ära võidetud suguharu juhi.
   Üks ütleb: "Üldse pole maitsev."
   "Ent ikkagi parem, kui see lurr, millega meid toideti Lumumba-
nimelise ülikooli sööklas."


   õpetaja küsis Jukult:
   "Kes on su isa?"
   "Seltsimees Stalin!"
   "Aga kes on su ema?"
   "Nõukogude kodumaa."
   "Aga kelleks sa tahad saada?"
   "Vaeslapseks!"


   Breznev kutsus enda juurde grupi kosmonaute:
   "Seltsimehed,  ameeriklased maabusid Kuul.  Meie siin pidasime 
nõu ja otsustasime, et teie sõidate päikesele."
   "Leonid Iljits, me põleme ju ära!"
   "Seltsimehed,  ärge kartke, partei on kõigele mõelnud. Sõidate 
öösel."


   Vasaraheitja püstitas üleliidulise rekordi ja kiitles  publiku 
ees:
   "Oleks mulle veel sirp antud, heitnuksin veelgi kaugemale!"


   Miilits pidas kinni nõukogude võimu siunanud kodaniku. Mööduja 
ütles:
   "Laske ta lahti, ta on ju ebanormaalne."
   Miilits:
   "Mis ebanormaalne! Ta räägib ju arukat juttu!"


   Inglane, prantslane ja venelane rääkisid õnnest.
   Inglane:  "Ma olen õnnelik siis,  kui olen talviselt jahilkäi-
gult  tagasi,  istun kamina ette ja võtan kätte klaasi nead brän-
dit..."
   Prantslane: "Minu jaoks on õnn see, kui istun heas restoranis, 
söön  head  toitu,  joon head veini imeilusa  naise  seltskonnas. 
Pärast aga on kirglik öö."
   "Mida  te ka õnnest taipate!" ütles venelane.  "Kui  ma  jõuan 
pärast väsitavat tööpäeva oma tuppa kommunaalkorteris,  kus peale 
minu  elab  veel naine,  kaks last ja ämm ja kui siis  keset  ööd 
koputatkse  kõvasti uksele...  Lävel on kaks meest,  kes  küsivad 
ähvardavalt:  "Kas teie olete Paramonov?", mina aga vastan neile: 
"Paramonov elab kaks korrust korgemal." Vaat see on tõeline õnn!"


   Välismaalase  hotellituppa pandi elama agent.  öeldi,  et seda 
tehakse julgeoleku huvides.  öösel hüppas agent aga aknast  alla. 
Järgmisel päeval andis välismaalane tunnistuse:
   "õhtul  asutasime  endid magama.  Mina riputasin oma  ülikonna 
kappi,  nagu meil kombeks on, tema pistis enda oma madratsi alla, 
nagu siin kombeks on.  Mina panin oma kella öölauale,  nagu  meil 
kombeks on,  tema pani oma padja alla, nagu teil vist kombeks on. 
Vaevalt  jõudsime  magama heita,  kui keegi  koputas  uksele.  Ma 
tõusin  ja läksin avama,  nagu meil kombeks on.  Tema aga  hüppas 
aknast alla, nagu vist teil kombeks on."


   "Miks mõeldi välja sotsialistlik realism?"
   "Et keegi ei saaks reaalset sotsialismi kirjeldada."


   "Haim, oled sa kuulnud, et varsti tuleb pogromm?"
   "Tulgu, passi järgi olen ma venelane."
   "Loll, ega siis passe ei hakata peksma, nägu lüüakse segi!"


   Kõigi  armeenlaste  katolikus oli suremas.  Ta  pöördus  ümber
surivoodi kogunenute poole:
   "Mu  lapsed,  kõige  rohkem hoidke juute,  sest kui  juutidega 
lõpetatakse, asutakse armeenlaste kallale."


   Kuulutati välja konkurss parimale raamatule elevantide kohta. 
   Sakslased panid välja kapitaalse kolmeköitelise teose: "Sisse-
juhatus elevantide teadusesse".
   Ameeriklased lasid välja raamatu "Mida peab keskmine  ameerik-
lane teadma elevantidest".
   Juutide raamatu pealkiri oli "Elevandid ja juudiküsimus".
   Bulgaarlastelt  tuli "Bulgaaria elevant on nõukogude  elevandi 
noorem vend".
   Venelased  andsid  välja kaks  raamatut:  "Venemaa  elevantide 
kodumaa" ja "Nõukogude elevant on kõige teadlikum elevant".


   On olemas kolm moonutatud armastuse liiki:  mehe armastus mehe 
vastu,  naise  armastus naise vastu ja ühe sotsialismimaa armatus 
teise sotsialismimaa vastu.


   Kaadriosakonna ülem:
   "Võtaksime  teid tööle küll,  ent meil on vaja  töötajat,  kes 
taipaks midagi kõrgemast matemaatikast."
   "Olen lõpetanud matemaatikateaduskonna."
   "Väga hea, kuid on vaja tunda ka tuumafüüsikat."
   "Olen lõpetanud ka füüsikateaduskonna."
   "Suurepärane,  kuid asi on selles,  et kuna meil on  Ashabadis 
sheflusalune ettevõte, siis on vaja osata ka turkmeeni keelt."
   "Ma oskan seda."
   "Kaua sa minu üle veel irvitad, juudinäru!"


   Sõjakommunism.  Telegrammide  vahetus Saara ja tema Punaarmees 
oleva mehe vahel.
   "Pean kartuleid panema. Aed aga on üles kaevamata."
   "Ära kaeva, sinna on maetud kuulipilduja."
   "Käisid tshekistid, kaevasid terve aia üles."
   "Pane kartulid maha."


   "Kas kommunismi ajal juute ka veel on?"
   "Ei, nemad oskavad end välja keerutada."


   Rabinovits helistas KGB-sse ja küsis,  kas tema papagoi ei ole 
nende juurde lennanud. Telefoni teisest otsast kostis sõimu.
   "Vabandage,  ma tahtsin teid vaid selleks puhuks hoiatada, kui 
te ta kinni püüate, et mina ei jaga tema poliitilisi veendumusi."


   Külmal talvepäeval seisis poe ukse ees järjekord. Poe direktor 
tuli uksele:
   "Kõigile piima ei jätku, juudid mingu ära!"
   Varsti oli ta jälle uksel:
   "Kõigile ikkagi ei jätku. Las parteitud lahkuvad."
   Hiljem tuli ta allesjäänud kommunistide juurde:
   "Seltsimehed! Ainult teile kui kõige teadlikematele kodanikele 
võin ma öelda, et piima ei ole."
   Kommunistid hakkasid nurisema. Üks ütles:
   "Kuradi  juudinärud,  juba üle tunni aja soojendavad endid ko-
dus."


   Konferansjee teadustas:
   "Esineb  Rahvaste Sõpruse nimeline kvartett koosseisus:  Fili-
penko - Ukraina,  Airapetjan - Armeenia,  Mutrepov  - Usbekistan, 
Rabinovits - viiul."


   Naine mehele:
   "Haim,  selgub,  et  sul on vend Iisraelis.  Miks sa varem  ei 
rääkinud, et sul piiri taga sugulasi on?"
   "Kas tema on siis piiri taga? Mina olen piiri taga!"


   "Kuidas räägib tark juut rumala juudiga?"
   "Kõrgilt ja New Yorgist."


   Breznevi  saabumise puhul ühele vennasmaale korraldati saluut. 
Peale teist kogupauku küsis üks eideke politseinikult,  miks las-
takse.
   "Breznev tuli," vastas see.
   "Kas siis esimese pauguga ei saadud pihta või?"


   "Mis asi on kommunism hiina moodi?"
   "Nõukogude võim pluss kogu maa steriliseerimine."


   Risk ameerika moodi - võidusõit tundmatutel autodel, kusjuures 
on teada, et ühel neist ei pea pidurid.
   Risk prantsuse moodi - lähedus tundmatu naisega,  kusjuures on 
teada, et üks kümnest on suguhaige.
   Risk vene moodi - poliitiliste anekdootide rääkimine seltskon-
nas,  kusjuures on teada,  et üks on koputaja.  Kõik teavad, kes, 
aga ikkagi räägivad.


   Vangikambris.
   "Mille eest istud?"
   "Rääkisin anekdooti."
   "Ja sina?"
   "Kuulasin anekdooti."
   "Aga sina?"
   "Laiskuse  eest.  Olin koosviibimisel.  Üks rääkis  anekdoodi. 
Lähen  koju ja mõtlen:  kas lähen kannan kohe ette või teen  seda 
homme. Otsustasin, et küll homme jõuab. öösel võeti kinni."


   "Mis asi on pool liitrit aafrika moodi?"
   "Kaks joovad, kolmandat hammustatakse peale."


   Võeti kinni valge ohvitser ja hakati temalt sõjasaladusi välja 
pinnima.  Mees joodeti täis, ent ta ei hakanud rääkima. Siis tegi 
Petka Tsapajevile ettepaneku võtta kasutusele uus piinamismeetod: 
mehele hommikul peaparandust mitte anda.
   "Oled sa, Petka, alles koletis!"


   "Apollo" ja "Sojuz" põkkusid ja lendasid koos NSV Liidu kohal. 
Nad nägid miljoneid taeva poole pööratud teleskoope. Ameeriklased 
imestavad: 
   "Milline tung teaduse poole!"
   "Ei, juuakse peediveini."


   Tsapajev  ja Petka saadeti  Aafrikasse,  vähearenenud  riigile 
kultuuriabi  andma.  Varsti tuli keskkomitee komisjon nende  tööd 
kontrollima.
  Nägid - Tsapajev kihutas Limpompo jõe kallast mööda  ja puksee-
ris  veesuuskadel neegrit.  Komisjon jäi rahule.  Liiguti  edasi, 
nähti Petkat, kes oli adra ette kaks neegrit rakendanud ja kündis 
maad. Komisjon väljendas pahameelt:
   "Ja  seda te nimetate kultuuriabiks?  Võtke eeskuju seltsimees 
Tsapajevilt, kes neegrit sõidutab!"
   "Ei, Vassili Ivanõts püüab hoopis elussöödaga krokodille."


   "Vassili Ivanõts, ameeriklased maandusid Kuul!"
   "Väga hea, Petka. Vaata, kuhu me oleme nad juba ajanud!"


   Parteilane nägi unes,  et ta on armukese juures. Järsku kuulis 
ta,  et selle mees tuli koju.  Ta hüppas kümnenda korruse  aknast 
välja. Järsku sõitis tema juurde nõid luua seljas ja käskis:
   "Peereta ja ma päästan su!"
   Parteilane täidab käsku.
   Nõid: "Ei, see mind ei rahulda, peereta kõvemini!"
   Parteilane pingutab.
   Nõid:  "See pole ikka veel see.  Sa oled juba kolmanda korruse 
kõrgusel. Sul on veel üks katse."
   Parteilane püüab kõigest väest. Siis raputatakse teda õlast:
   Seltsimees, vähe sellest, et te parteikoosolekul magate ..."


   "Kus elab Ivan Ivanovits?"
   "Kui  te  peate silmas seda Ivan Ivanovitsi,  kes elas  vangla 
vastas ja kellel käisid sugulased välismaalt, siis tema elab nüüd 
oma maja vastas."


   "Mis vahe on kapitalismil ja sotsialismil?"
   "Kapitalismi ajal on inimene inimesele hunt,  sotsialismi ajal 
- seltsimees hunt."

 
   Kord  kohtusid BAM-il tunneli läbindamisel kaks tööliste  bri-
gaadi.  Ühelt poolt tulid need,  kes anekdoote rääkisid,  teiselt 
poolt aga need, kes neid kuulasid.


   Kuulutati välja konkurss,  et selgitada välja parim  anekdoot. 
Esimene preemia - 25 aastat. Teine - 20 aastat. Ergutuspreemiad - 
igaüks 15 aastat.   


   "Kes teil seal istub ja anekdoote välja mõtleb?"
   "Kes mõtleb, see istubki."


   Kohtunik väljus istungite saalist ja lagistas naerda.
   "Milles asi?" pärisid kolleegid.
   "Kuulsin kohutavalt naljakat anekdooti!"
   "Noh, räägi siis!"
   "Ei või. Andsin just ise selle eest 15 aastat."


   Moskvas  toimus  kohus.  Süüalune mõisteti  70-nda  paragrahvi 
alusel  3-ks  aastaks laagrisse ja  viieks  asumisele.  Peamiseks 
süütõendiks oli see,  et kui räägiti Poolast, väljendas tema nägu 
huvi.


   V.  I.  Lenini  100-nda sünniaastapäeva puhul kuulutati  välja 
anekdootide võistlus.  Kolmas koht - tuusik löökehitusele.  Teine 
koht - preemiareis Leniniga seotud paikadesse sihtkohaga Shusens-
kojes. Esimene koht - kohtumine juubilariga.


   "Missugune on hea anekdoot?"
   "Selline, mille eest varem anti 20 aastat, nüüd aga ainult 3."


   "1929 aastast keelati lakke sülitamine."
   "Miks?"
   "Sellepärast, et sealt võeti esimese viisaastaku plaan."


   Trotski jutustas:
   "Stalin ei tee maatasa mitte oma vastaste ideid, vaid inimesi,
kes neid esitavad."

    
   Noormees tutvus tütarlapsega. Poisil polnud kodus telefoni.
   "Sa helista mulle tsirkusesse, ma töötan seal."
   "Aga keda küsida?"
   "Seda, kes kõiki petab."
   Neiu     helistaski,     kuid    sattus    tsirkuse     asemel 
Kesktäitevkomiteesse. Toru võtti Voroshilov.
   "Keda te soovite."
   "Seda, kes kõiki petab."
   "Kohe," ütles Voroshilov. "Seltsimees Stalin, see on teile!"


   Kord kutsus Stalin Radeki enda juurde ja ütles:
   "Kuule,  Karl,  sa mõtled kogu aeg minu kohta anekdoote välja! 
Lepime  kokku:  sina  ei räägi minust enam  anekdoote,  mina  aga 
hoidun anekdootideks põhjust andmast."
   Ent  äkki  läksid jälle liikvele  anekdoodid  Stalinist.  Taas 
kutsus Stalin Radeki välja.
   "Miks sa, Karl, meie kokkulepet rikkusid?"
   "Mis  sa nüüd!  Mitte mina,  vaid sina murdsid esimesena sõna: 
kas  sinu kõne partei XVII kongressil polnud siis  otsast  lõpuni 
anekdoot?"


   Stalin kutsus Radeki enda juurde.
   "Kuule,  Karl, see, et  sa must kogu aeg anekdoote  räägid, on
ebameeldiv!"
   "Aga mispärast ebameeldiv?"
   "Kuidas siis muidu! Ma olen ju rahvajuht!"
   "No  tead,  sellist anekdooti pole ma küll veel kellelegi rää-
kinud!"


   Ajalehepoiss karjus:
   "Stalini kuus tingimust - kolm kopikat! Stalini kuus tingimust 
- kolm kopikat!"
   Mööduja küsis:
   "Miks nii odav?"
   "Aga kõik on ju õige! Iga tingimus on väärt ainult krossi!"


   Kaks meest möödusid KGB majast Liteinõi prospektil.  Üks luges 
tahvlilt:  "Kõrvalistele  isikutele  sissepääs  keelatud".  Teine
küsis:
 "Aga kui oleks lubatud, kas sa siis ise läheks?"


  "Milline on Leningradi suurim hoone?"
  "KGB maja Liteinõi prospektil - sealt on isegi Solovetsi saared 
näa."
  

   "Mis see on: sulekera ja selle all õudus?"
   "Varblane istub julgeolekuhoone katusel."


   Teade julgeolekumaja uksel:  "Kell ei tööta. Koputada telefoni 
teel."


   Kõnelus vanglas.
   "Mille eest istud?"
   "Sõimasin Radekit."
   "Ja mille eest sina?"
   "Kiitsin Radekit."
   "Aga mille eest sina istud?"
   "Mina olengi Radek."


   Kõnelus vanglas.
   "Mille eest istud?"
   "Sõimasin Stalinit. Aga sina?"
   "Laiskuse pärast.  Vaska rääkis anekdoodi. Mina jäin molutama, 
Petka jõudis jalga lasta."


   Kõnelus vanglas.
   "Mille eest istud?"
   "Auto ärandamise eest. Aga sina?"
   "Minu juurde tuldi ja öeldi:  "Koristage selle lurjuse portree 
ära!""
   Mina küsisin: "Millise?"


   Vanglas.
   "Kas istud poliitilise või kriminaalkuriteo eest?"
   "Poliitilise.  Olen santehnik. Kutsuti linnakomiteesse. Vaata-
sin asja üle ja ütlesin:
   "Siin on vaja kogu süsteem välja vahetada."


   Laagris küsis konvoeerija ühelt vangilt:
   "Mille eest istud?"
   See vastas: 
   "Mitte millegi eest!"
   "Valetad lurjus! Mitte millegi eest antakse 10 aastat, aga sul 
on 15!"


   Mööda laagrit jooksis kukk. Temalt päriti:
   "Mille eest sind siis istuma pandi?"
   "Lõin pioneerile nokaga persse."


   Palgapäeval.
   "Miks sa täna nii lõbus oled?"
   "Saad  aru,  kassiir tegi vea:  andis palga asemel selle raha, 
mis muidu oleks maha arvatud."


   Ameeriklane, inglane ja venelane kiitlevad, et suudavad sundi-
da  kassi  sinepit sööma.  Ameeriklane võtab kassi  kaenlasse  ja 
surub sinepi talle lõugade vahele.
   Venelane protesteerib: "See on vägivald!"
   Inglane  paneb  sinepi kahe vorstitüki vahele  ja  kass  paneb 
pakutu nahka.
   Venelane  protesteerib:  "See  on pettus!" Seejärel määrib  ta 
kassi tagumiku sinepiga. Kass limpsib ära, ise kräunudes.
   "Pange tähele! Sööb vabatahtlikult, ja seejuures lauluga!"


   Jalta konverentsile saabus Jumal. Hakkas kõiki tervitama. Tuli 
Churchill - Jumal tõusis tugitoolist ja ulatas talle käe.  Samuti 
tõusis ta,  kui tervitas Roosevelti.  Aga kui tuli Stalin,  andis 
Jumal talle istudes kätt. Stalin solvus:
   "Miks te püsti ei tõusnud, kui mu kätt surusite?"
   "Ah,  Joss,  küll  ma sind juba tunnen!  Juhtuksin ma  korraks 
tõusma, oleksid kohe minu kohal!"


   Stalin ja Truman vaidlesid,  kus on rohkem vabadust, kas USA-s 
või NSV Liidus. Truman väitis:
   "Meil võib igaüks Valge Maja ees karjuda:  "Maha Truman!" - ja 
temaga ei juhtu midagi."
   "Mõtleks  vaid!" põlastas Stalin.  "Ka meil võib igaüks  minna 
Punasele Väljakule ja karjuda niipalju kui tahab:  "Maha Truman!" 
- ja talle ei tehta samuti midagi."


   Stalin kutsus enda juurde Zhukovi.
   "Kuulake  mind tähelepanelikult,  seltsimees Zhukov.  Kui saks-
lased Leningradi ära võtavad - lasen maha;  kui võtavad Moskva  - 
lasen maha; ja kui võtavad Stalingradi - lasen ka maha!..."
   Võidu auks antud banketil lausus Stalin:
   "Tõstan  toosti  marssal Zhukovi auks.  Tal on kaks suurepärast
omadust.  Esiteks  on seltsimees Zhukov hea väejuht ja teiseks  on
tal ka naljasoont..."


   Papanin  kutsus  Stalini enda poole  suvilasse.  Näitas  talle 
purskkaevu,  basseini, kogu ülejäänud luksust. Hiljem palus lauda 
ja kostitas nagu kord ja kohus.
   "Noh, kuidas teile mu suvila meeldib?"
   "Kõik on väga hea," vastas Stalin.  "Ainult sissekäigu  juures 
puudub silt "Lasteaed"."


   Lõppes loeng teemal  "Kas Marsil on elu?"
   "Kas küsimusi on?" tundis lektor huvi.
   "Öelge, millal saab Odessas elu olema?"


   Rahvusvahelisel seminaril anti osavõtjatele ülesanne  kirjuta-
da uurimus elevantidest.  Prantslane pani pealkirjaks: "Elevandid 
ja  naised",  inglane:  "Elevandid ja Briti impeerium", sakslane:
"Sissejuhatus mõningatesse elevandinduse  probleemidesse".  Vene-
lane pealkirjastas oma töö nii: "Venemaa - elevantide kodumaa".


   Loengus.
   "Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastamise au kuulub Newto-
nile.  Kuid  Venemaal  kehtis see seadus edukalt juba  kaua  enne 
Newtonit."


   Nõukogude   halvatus  - kõige  progressiivsem  halvatus   kogu 
maailmas.


   "Mille poolest erineb nõukogude liliput ameerika omast?"
   "Nõukogude oma on peajagu üle."


   Koosolek kolhoosis.  Päevakorras oli ainult üks küsimus:  kel-
lele anda paar saapaid. Esimees lausus:
   "Teen  ettepaneku  need mulle anda.  Kes on  selle  ettepaneku 
poolt? Kes on Nõukogude võimu vastu?"


   Tuvas esitas kohaliku kolhoosi esimees avalduse,  milles palus 
kolhoosile  eraldada  kakskümmend nelja  küüruga  kaamelit.  Talt 
küsiti:
   "Mis avaldus see selline on?"
   "Ah, ükskõik! Niikuinii antakse ainult kümme kaheküürulist!"


   Breznev suri ära ja sattus taevariiki.  Vaatas ringi ja nägi - 
keegi mees pühib luuaga tänavat. Hrustsov!
   "Nikita  Sergejevits,  olite  nii kõrgel  kohal  - ja  korraga 
kojamees!"
   "Vaatame veel,  kelleks sind pannakse. Tead, kes kaadrite eest 
vastutab? Stalin!"


    Peale  Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist räägiti  Venemaal 
hitlerlikust Saksamaast:
   "Meie leppimatud sobrad."

   Seoses  Ribbentropi visiidiga Moskvasse tehti ettepanek  Himki 
ümbernimetamiseks Johimkiks.


   Koreas sõjas  võitlesid  ennastsalgavalt  vabatahtlikud  Hiina
lendurid Van-ju-shin ja Li-si-tsõn.


   Korea sõjas tulistati alla USA superpiloot, võeti ta vangi ja 
toodi  ülekuulamisele.  Ameeriklane palus näidata seda  lendurit, 
kes ta alla tulistas. Toodi korealane.
   "Ei,"  ütles  jänki,  "te näidake  mulle  seda  lendurit,  kes 
eetrisse kisendas: "Vanja, kata mu saba. Kohe ma talle lajatan!""


   Pärast  Stalini  surma paranesid suhted  Jugoslaaviaga.  Ringi 
hakkasid  liikuma  anekdoodid,  kus kasutati  endisi  väljendeid. 
Just  nagu oleks demonstratsioonil kantud loosungeid ja  karjutud 
tervituseks:
   "Elagu verine koer Tito!"
   Meie sõprus ei tunne piire.


   "Mis asi on tank?"
   "Kiire vennaliku abi masin."


   Me sirutame nii sageli oma abistava käe,  et ajame varsti  oma 
varbad ka sirgu.


   Nõukogude kosmonaudid pöördusid tagasi kuult.
   "Noh, kas seal on elu?" küsiti neilt.
   "On  küll!  Ainult  ärge sellest  Hrustsovile  rääkige,  muidu 
hakkab jälle abi osutama."


   "Miks venelased nii kauaks Tshehhoslovakkiasse on jäänud?"
   "Otsivad inimest, kes nad sinna kutsus."


   "Tähelepanu! Tähelepanu! Räägivad kõik Nõukogude Liidu raadio-
jaamad!
   Täna hommikul,  kell 4.55 ületas Hiina  terroristide-diversan-
tide  grupp Nõukogude Liidu riigipiiri ja ründas rahulikult künd-
vat nõukogude traktorit.  Selle peale andis see kogupaugu kõigist 
suurekaliibrilistest  pardarelvadest  ja  suundus   maalähedasele 
orbiidile.  Intervjuus meie korrespondendile teatas sovhoosi "Pu-
nane  Viisk"  direktor polkovnik Ivanov,  et Hiina  ekstremistide 
provokatsioonilistele  rünnakutele  antakse ka  edaspidi  hävitav 
vastulöök põllumajandustehnika kõigi jõududega.


   Segased ajad...
   Poola-Rootsi  piiratud väekontingendi  sisseviimine  Venemaale 
Boriss Jeltsini palvel.


   Lektor selgitas NSV Liidu välispoliitikat:
   "Seltsimehed!  Niigi  pingelist majanduslikku olukorda  Poolas 
destabiliseerib rahvavaenulik liikumine "Solidaarsus". Meie kohus 
on ulatada oma sõbrakäsi vennalikule Poolale ..."
   Saalist karjuti:
   "Hakkame töätama kahes vahetuses!"
   Lektor jätkas:
   "Seltsimehed! Ameerika imperialistid kägistavad revolutsiooni-
liikumist  Ladina-Ameerika maades.  Me peame aitama vabaduse eest 
võitlevaid rahvaid ..."
   Saal karjus:
   "Hakkame töätama kahes vahetuses!"
   Lektor rääkis edasi:
   "Seltsimehed!  Afganistani  revolutsiooni  pea  kohal  ripuvad 
pidevalt  dusmanite,  USA ja Pakistani  ähvardused.  Meie  inter-
natsionaalne kohus ..."
   Kogu saal karjus:
   "Hakkame töätama kahes vahetuses!"
   Imestunud lektor küsis:
   "Seltsimehed, kus te siis töötate?"
   "Krematooriumis."


   Nõukogude  Liidust saadeti Afganistani suur kogus toiduaineid. 
Keegi avaldas kahtlust:
   "Afgaane on mitu miljonit, kõigile ju nagunii ei jätku!"
   Otsustati küsida sõjaväelastelt. 
   "Ega siis laipadele palju vaja ole," arvas üks polkovnik.


   Leningradis  nimetati  Solidaarsuse prospekt ümber  Jaruzelski 
tupikuks.


   Ungaris kuulutati välja mingi konkurss.  Võitjatele olid  ette 
nähtud järgmised preemiad: 
   Kolmas koht: kuuajaline reis SDV-sse.
   Teine koht: kahenädalane reis  SDV-sse.
   Esimene koht: võimalus SDV-sse mitte sõita.


   KGB juures asutati kooperatiiv.
   õhtul maksad 50 rubla sisse, hommikul saad äraütleva vastuse.


   "Mis on Väike Teater?"
   "See on Suur Teater pärast gastrolle välismaal."


   Juut otsis tööd. Kõikjal öeldi talle ära.
   "See on ju antisemitism!" kaotas juut lõpuks kannatuse.
   "Aga  miks  me peaksime teid tööle  võtma,  niikuinii  sõidate 
minema"
   "Kuhugi ma ei sõida, pole mõtteski!"
   "Seda enam ei võta."
   "Miks siis?"
   "Lolle pole meile tarvis!" 


   Kooperatiiv "õnnelik Lõpp" palus anda talle rendile ühe meetri 
NSV Liidu riigipiiri.


   Rabinovits    sõitis   muudkui   Iisraeli   vahet   ja   täitis 
vahetpidamata dokumente. Organitel sai sellest lõpuks kõrini.
   "Miks te kogu aeg sõidate?"
   "Teate,  Liidus on hea,   Iisraelis veel parem.  Aga  kõige 
parem on ümberistumisel Pariisis."


   Peale filmifestivali Moskvas rääkis Brigitte Bardot Breznevile:
   "Miks te ei ava piire?"
   Breznev ähvardas:
   "Kullake, tahad minuga kahekesi jääda?"


   Vahetult  pärast  "Aerofloti"  lennuki starti  tekkis  piloodi 
kabiini  juurde  järjekord.  Üks   reisija  vehkis 
püstoliga ja karjus:
   "Lenda Viini!"
   Teine, kah püstoliga, vaidles vastu:
   "Ei, Istanbuli. Mina olin esimene!"


   Lendurilt küsiti:
   "Kuhu te lendate?"
   "Kuhu reisijad käsivad!"


   "Mispärast teil kõik salastatud on?"
   "Sellepärast,  et  ameeriklased teada ei saaks,  kui palju  me 
neist maha jäänud oleme."


   "Mis me tast varjame? See on ju vananenud!"
   "Ikkagi pole vaja, et nad sellest teaksid!"
   "See on neil ju ammu olemas!"
   "Aga neil pole vaja teada, et me oleme selle neilt maha viksi-
nud!"


   LKA ja KGB töötajad said kokku. Ameerika luuraja ütles:
   "Viimasel  ajal  olete  meid  kenasti  alt  tõmmanud.  Kuubas, 
Nikaraaguas ... Aga mis teil seal Liibanonis juhtus?"
   "Liibanonis? Miskipärast ei mäleta. Aga millal see oli?"
   "Septembris."
   "Septembris? Ah jaa! Siis olime me kartuleid võtmas."


   Ameerika  luuraja vestles rahulikult  nõukogude  ametivennaga. 
Too küsis:
   "Tunnista üles, John, et Tsernobõl oli teie töö?"
   "Ei, Vanja. Meie töö oli ATK!"


   Ameerika spioon pöördus Nõukogude Liidust tagasi.
   "Noh, John, kas ülesande täitsid?"
   "Kõik ülejäänu selgitasin välja, söör, aga seda, millega tege-
leb ALMAVÜ, ei saanudki teada."


   Ühest     Sverdlovski    võõrastemajast    püüdis     üüriline 
Tsheljabinskisse helistada ja karjus torusse:
   "Halloo! Halloo!"
   "Kõrvalnumbris elav jaapanlane küsis tõlgilt:
   "Miks ta sedasi karjub?"
   "Püüab Tsheljabinskiga rääkida."
   "On see kaugel?"
   "Umbes 500 kilomeetrit."
   "Aga kas ta ei võiks sinna telefoniga helistada?"


   Jaapanlane   oli  Nõukogude  Liidus.   Talle  näidati   köike. 
Jaapanlane kiitis kõike.
   "Kuidas teile meeldib meie autotehas?"
   "Väga hea!"
   "Aga meie masinaehitustehas?"
   "Väga hea!"
   "Aga meie transport?"
   "Väga hea!"
   "Aga milline on üldmulje?"
   "Jube!"
   

   Jaapanlane NSV Liidus.
   "Kuidas teile meeldib meie raadiotehas?"
   "Suurepärane!"
   "Aga meie arvutid?"
   "Suurepärased!"
   "Ja millal me teile järele võiksime jõuda?"
   "Ei iialgi!"


   Vene tööline kohtus jaapani töölisega. Venelane küsis:
   "Kuidas sa töötad? Mis tingimustel?"
   "Kaks tundi töötan endale, kaks peremehele, aga kogu ülejäänud 
aja - Jaapani imperaatorile. Aga sina?"
   "Ka  mina töötan kaks tundi endale,  peremehi  meil  pole.  Ja 
Jaapani imperaatori heaks ma ka tööle ei hakka!"


   Jaapanlane  töötas nõukogude asutuses.  Istus ja tegi vaikselt 
tööd.  Kellegiga ei suhelnud.  Kui lepingu tähtaeg täis sai, läks 
ta suitsutundi pidavate kaastööliste juurde ja hakkas pisarsilmil 
vabandama:
   "Te  muidugi  arvate,  et  ma ei  tea,  mis  asi  on  erialane 
solidaarsus.  Aga  saage aru,  et mul on leping.  Ma lihtsalt  ei 
saanud teie streigist töökohtadel osa võtta!..."


   Teenindamine  nõukogude  saunas:  riietusruumid asuvad  tänava 
ühel, pesuruumid aga teisel poolel.


   Trammis istus noormees ja luges raamatut. Otse tema ees toetus 
karkudele vanamees.
   "Aga mina kaotasin Stalingradi all jala," ütles ta noormehele.
   See vaikis. Vanamees alustas uuesti:
   "Aga mina kaotasin Stalingradi all jala."
   Kui ta seda kolmandat korda ütles, plahvatas noormees:
   "Mis sa vanatoi siin seletad! Pole mina su jalga näinud!"


   Kord sõitis keegi komandeeringusse.  Seadis end hotellis sisse 
ja helistas kohe oma sõbratarile.  Et tule,  kallis.  See lubaski 
tulla.
   Kohe peale tööd kutsutu tuligi ja lausus hingeldades:
   "Oh, las ma käin kõigepealt vannis ära!"
   Läks vannituppa,  nihutas seal midagi. Peremees ootas ja ootas 
- teda  ikka ei tule.  Piilus sisse - naine  magab.  Kandis  siis 
naise voodisse. Ikka magab. 
   Hommikul  hüppas  naine üles ja haaras koti.  Hammustas  meest 
kõrvast:
   "Ära  arva midagi,  temperamenti on mul küll!  Mul lihtsalt ei 
ole aega!"   


   Naise mõtted:
   "Mees on loll, laps geniaalne, selga pole midagi panna ..."


   Keegi parkis oma auto Punasele Väljakule.  Miilits astus  ligi 
ja käratas talle:
   "Mis te siin teete! Siin on ju valitsus!"
   "Ah, sellest pole midagi, mul on salalukk korras!"


   Polozkov võttis uue perekonnanime: Rabinovits. Talt küsitakse:
   "Miks sa seda tegid?"
   "Niikuinii saan kere peale. Olgu siis asja eest."


   Ühel  kabeturniiril  kohtus 80-aastane  meister  A  83-aastase 
meistriga X.  Partii võitis A ja korrespondendid küsisid,  kuidas 
meister võitu seletab.
   "Väga lihtsalt," vastas A, "noorus võitis."


   Aleksander Pel,  üks omaaegseid Venemaa tugevamaid kabetajaid, 
raamatu "Ristavang" autor,  oli tuntud ka haruldase mälu poolest. 
Tal  olid peas kõik partiid ülevenemaalistelt turniiridelt ja  ta
võis  täpselt  öelda,  kuidas  mängisid  kabekuulsused  A.Ovodov, 
I.Kaulen,  A.Shosin,   V.Vorontsov,  O.Sargin  ja  teised  kõige
erinevamates seisudes.
   Kord  pöördus  Peli poole ta sõber  V.Lokotjanov,  kes  mängis 
samal  ajal  partiid kirja teel ja küsis,  kuidas  meistrid  tema 
olukorras jätkasid.
   Pel vastas:
   "Kaulen vahetas siin edasi."
   Lokotjanov   saatis   oma  vastasele  kohe   näidatud   käigu, 
kuid ... kaotas ja pealegi üsna kiiresti.
   "Mis  te minuga ometi tegite?" küsis Lokotjanov Peli  kohates. 
"Ma ju kaotasin partii!"
   "Mis  seal  siis  üllatavat on," vastas  Pel  rahulikult.  "Ka 
Kaulen kaotas."


   Omaaegne malemaailmameister Wilhelm Steinitz abistas meelsasti 
kõiki, kes abi saamiseks tema poole pöördusid.
   Kord  külastas Steinitzit Londonis üks tundmatu ja palus  näi-
data parimat kaitset kahe ratsu avangus.
   "Millist  varianti te silmas peate?"  päris  Steinitz.  "Selle 
avangu kohta on nii mõndagi kirjutatud."
   Kuid  asjaarmastaja ei suutnudki meistrile selgeks  teha,  mis 
tal vaja on.  Siis hakkas Steinitz talle kannatlikult demonstree-
rima  selle avangu kõiki põhilisi variante.  Mõne tunni  möödudes 
lausus väsinud külaline:
   "Vabandage,  maestro,  kuid  see ei ole ikka  see.  Teate,  ma 
mängin tihti meister Blackburne'iga ja ta annab mulle kaks ratsut 
ette.  Ma tahaksin aga teada,  kuidas on kõige parem kaitsta, kui 
mul on kaks ratsut rohkem."


   Ühel rahvusvahelisel turniiril katkestas maailmameister Aljoh-
hin  oma partii raskes seisus.  Järgmisel päeval näitas Aljohhini 
vastane katkestusseisu uhkusega Tartakoverile ja  demonstreerinud 
peamisi variante, küsis:
   "Ja mis teie, suurmeister, arvate, kes selle partii võidab?"
   Järgnes lakooniline vastus:
   "Aljohhin.
   "Kuidas  nii?" hämmastus meister.  "Minu seis on ju  tunduvalt 
parem."
   Teravmeelne Tartakover selgitas:
   "Te  ju ei küsinud,  kelle seis on parem.  Teid huvitas ainult 
küsimus, kes võidab."
   Partii lõppeski Aljohhini võiduga.


   Ernest  Hemingwayl oli maalikogu,  mille üle ta  suurt  uhkust 
tundis.  Kord, kui kirjanik külalistele oma väärtuslikku kollekt-
siooni tutvustas,  pidi ta pahameelega konstateerima,  et üks kü-
laline ei avalda mingeid vaimustuse tundemärke.  Kuid äkki peatus 
külaline  ühe  maali ees,  mis kandis nime "Malepartii" ja  uuris 
seda kaua ning varjamatu uudishimuga.
   "Kas see maal meeldib teile?" päris peremees.
   "Jah, see on suurepärane!" vastas külaline vaimustatult. "Val-
ged annavad mati kolme käiguga!"


   Enne  malekella leiutamist kohtusid uhel turniiril kaks  "ras-
kelt"  mõtlejat.  Nad ei püüdnud teineteist mitte niivõrd  mängus 
ületada, kuivõrd üle istuda. Partii loomulikult venis. Pärast 11-
tunnist  mängu  ei olnud partii lõppu ikka  veel  näha.  Lahendus 
saabus aga ootamatult. Hilisööl tegi turniiri sekretär protokolli 
viimase ja täpse sissekirjutuse:
   "Partii jäi lõpetamata. Mõlemad vastased uinusid!"


   Professor maletajast üliõpilasele:
   "Jutustage mulle Trooja hukkumisest."
   Üliõpilane:
   "Kreeklased  mõtlesid välja  kavala  kombinatsiooni,  pakkudes 
ohvriks  ratsut.  Troojalased,  kes  aga ei  suutnud  keerukustes 
orienteeruda, võtsid selle lahingu vastu ja said hävitava kaotuse 
osaliseks."


   Capablanca andis kord simultaani.  Üks härra kaotas oma partii 
ja küsis:
   "Palun öelge, maestro, kuidas ma mängin?"
   "Sugugi  mitte halvasti," vastas Capablanca,  "kuid miks te ei 
käinud ratsudega?"
   "Aga ma ei tea ju, kuidas nendega käia!"


   Vaevalt jõudsid vigurid kohtadele asetuda, kui must Kuninganna 
sisistas mustale Kuningale:
   "Jälle ajad oma kiusu!  Endale võtad valge ruudu, mina muudkui 
istugu pimedas. Kui palju olen ma sulle  seda  rääkinud,  aga  ei
midagi. Igasugused gambiidid on sul  peas,  minule  ei  mõtle  sa
kunagi!"
   "Kallis,  on ju olemas koodeks ja kuigi ma olen  kuningas,  ei 
tohi ma seda rikkuda ..."
   "Vait!" katkestas teda Kuninganna. Või temal on k-o-o-o-o-d-e-
k-s.  Aga kas valgel Kuningal ei ole koodeksit? Miks valge Kunin-
ganna  seisab alati valgel ruudul,  aga mina pean istuma  mustal. 
Ei,  aitab! Võib-olla olen ma liigne, , siis ütle see otse välja, 
aga mängida ma enesega ei lase ..."
   Kuulas must Kuningas seda juttu,  kuulas käigu,  kuulas teise, 
aga kolmandal lõppes ta kannatus ja ... ta vangerdas.


   Ühel Aljohhini malesimultaanil Argentiinas hõikas keegi tempe-
ramentne vastane rõõmsalt:
   "Maestro, ma kuulutan teile mati kolme käiguga!"
   "Ärge  erutuge,  senjoor," naeratas  maailmameister,  "esialgu 
annan mina teile mati kahe käiguga ..."


   "Kus te õppisite nii hästi maletama?"
   "Malelaua taga."


   Meister X,  kes mängis hispaania avangu tuntud  varianti,  jäi 
ootamatult sügavalt mõttesse.
   "Miks  te  sellises tuntud seisus nii palju aega  kulutasite?" 
päriti meistrilt pärast partiid.
   "Ma  kaotasin oma korterivõtme ja püüdsin meenutada,  kuhu  ma 
võisin selle kaotada," kõlas vastus.


   Räägiti Paul Kerese malekarjäärist.
   "Kas mäletad, Paul, kuidas ma sulle 30 aastat tagasi maletunde 
andsin?" küsis Mikenas.
   "Oo-jaa," vastas Keres heasüdamlikult, "aga õnneks ei  õppinud
ma sinult midagi."


   Peremees  mängis koeraga malet.  Seda märkas üks juhuslik möö-
duja.
   "Imede ime! Te peaksite oma koera tsirkuses näitama!"
   Peremees mühatas halvatujuliselt:
   "See  ka mõni ime!  Ta kaotab täna juba kolmanda  partii  jär-
jest!"


   F. Sämisch esines kord pimesimultaaniga. Pealtvaatajate hulgas 
oli  keegi keskeas daam.  Ta jälgis tükk aega pingsalt suurmeist-
rit, siis aga pöördus raevukalt simultaani organiseerijate poole:
   "See  on ju täielik pettus!  Ma näen selgesti,  et ta  ei  ole 
üldse pime!"


   "Mis  teile rohkem meeldib,  rünnak või  vasturünnak?"  küsiti 
Petrosjanilt.
   "Mulle meeldib võita," vastas eksmaailmameister.


   Suurmeister  Tarrasch avaldas kord kategoorilist protesti ing-
lise  meistri Yotesi arvamise vastu ühe  rahvusvuhelise  turniiri 
mängijate hulka.  Tarraschi sõnade järgi pidi inglane olema liiga 
nõrk mängija sellise turniiri jaoks ja teda pidi kindlasti ootama 
viimane koht. Yotes arvati siiski turniiri koosseisu ja ta kinni-
tas täiesti Tarraschi arvamust. Ta jäi viimaseks, saavutades vaid 
ühe võidu - just Tarraschi üle.


   "Kas Morphy paistaks ka praegu silma, kui ta elaks?"
   "Aga muidugi, ta oleks ju 133 aastane!"


   Naine küsis kabevõistlustelt koju jõudnud mehelt:
   "Kuidas võistlus läks?"
   Mees vastas:
   "Esimese  mängu  võitis minu vastane.  Teist mängu ei kaotanud 
minu vastane.  Kolmandas mängus pakkusin mina viiki, kuid tema ei
võtnud seda vastu."


   A.  Kaulen oli revolutsioonieelse Venemaa üks tugevamaid kabe-
tejaid.  Sageli andis ta kabesimultaane.  A.  Kauleniga kohtumine 
oli algajatele kabetajatele alati oodatud sündmus. Ühel simultaa-
nil  pakkunud ta tugevale vastasele viiki.  Viimane aga ei olevat 
sellega nõustunud ja vastanud:
   "Ma parem kaotan, kui lepin viigiga!"
   Seepeale öelnud Kaulen:
   "Teate, see rahuldab mind kõige rohkem."


   "Kuidas  te nii kiiresti kaotasite?  Kas taktika  alahindamise 
pärast?"
   "Hoopis  vastupidi - strateegilisel kaalutlusel.  Vastane  oli 
minu ülemus."


   "Mida teie auks mängida?" küsis kord Bernhard Shaw'lt restora-
ni orkestri dirigent.
   "Mulle meeldiks kõige enam, kui te mängiksite partii malet..."


   Turniirist  osavõtja tuli meistri juurde katkestusseisu  kohta 
nõu küsima.
   Meister:  "Kellega te konsulteerisite enne minu poole  pöördu-
mist?"
   Maletaja: "Meistrikandidaat N-ga."
   Meister: "Kujutlen juba, millist idiootlikku nõu ta teile võis
anda!"
   Maletaja: "Ta soovitas teie poole pöörduda."


   "Te  olete taskuvaras," süüdistati naljatoonis maletajat,  kes 
äsja efektse kombinatsiooniga partii võitis.
   "Kuidas nii?"
   "Teie vastane kinnitas kogu aeg, et tal on "viik taskus"."


   Kord küsiti maletajalt:
   "Milline on Teie armastatuim avang?"
   "Reti avang. Sellega pole ma kordagi kaotanud."
   "Tõesti? Kuidas see teil õnnestunud on?"
   "Ma pole selle avanguga kordagi mängu alustanud."


   Suurmeister  Richard  Reti,  kelle nime kannab  üks  avanguid, 
andis  aastakümneid tagasi rekordilise pimesimultaani  29  laual. 
Suurmeister unustas mängusaali oma portfelli.
   "Tänan,  vastas  suurmeister portfelli kätte saades,  "mu mälu 
muutub järjest kehvemaks ja kehvemaks."


   Prantsuse  kuninga Louis XVI käskis tuntud meistrit  Philidori 
talle  malemängu õpetada.  Paari kuu pärast soovis kroonitud  pea
teada saada, kuidas meister tema edusamme hindab.
   "Teie Kõrgus," vastas Philidor, "kõiki maletajaid võib jaotada 
kolme klassi: ühed ei oska üldse mängida, teised mängivad halvas-
ti  ja  kolmandad - hästi.  Teid,  Teie Kõrgus,  võib juba  teise 
klassi arvata."


   "Mis  vahe  on tugeva ja nõrga maletaja  vahel?"  küsiti  kord 
Retilt.
   "Seal, kus nõrgal mängijal on kõik selge, on tugeval maletajal 
veel kõik segane," vastas suurmeister.


   USA eksmeister Arnold Denker võttis 1972. aastal osa rahvusva-
helisest  maleturniirist  Beverwijkis ning  jäi  viimaseks.  Enne 
järgmise aasta turniiri tänas ta kirja teel turniiri organiseeri-
jaid ja lubas seekord tulla esimeseks,  kui teda kutsutakse. Seda 
tehtigi  ja turniiri avamisel loeti tema kiri ka teistele osavõt-
jatele ette.  Tormiline aplaus saatis vanameistrit siis,  kui  ta 
tõmbas loosinumbri 1.
   "Näete,  pidasingi sõna!" hüüdis huumorimeelne Denker. Turnii-
ril jäi ta aga ikkagi ... tagantpoolt esimeseks.


   Ükskord  sai Prantsusmaa Maleföderatsioon järgmise sisuga kir-
ja:
   "Palun  mulle saata üks komplekt malendeid,  kuid  ilma  musta 
kuningata, sest see on mul juba olemas.


   öölokaalis  mängis  orkester.  Külaline kutsus  peremehe  enda
juurde ja küsis:
   "Kas teie orkester mängib ka seda, mida tellitakse?"
   "Jah, ta mängib ka teie soovi kohaselt."
   "Kui nii," vastas külaline,  "siis ma palun,  et nad mängiksid 
tund aega kaarte."


   Hilja öösel kuulis naine läbi une, et abikaasa pidevalt oigab. 
Ta ärkas ja küsis:
   "Moise, miks sa ei maga?"
   "Pean homme Benile võla ära maksma,  tervelt 300 dollarit, aga 
mul pole kolme sentigi," vastas mees.
   "Kui nii," ütles naine, "tõuse kohe üles ja mine teata Benile, 
et sa ei suuda talle võlga tasuda.  Las siis tema oigab, sina aga 
heida magama."


   "Moise, miks sa magad prillidega?"
   "Ma  olen nii lühinägelik,  et muidu ma ei tunne ära  inimesi, 
keda näen unes."


   "Ütle mulle," küsis poiss isalt, "miks sul juukseid ei ole?"
   "Aga sellepärast," vastas isa, "et ma töötan palju peaga."
   "Nüüd ma saan aru, miks emal vuntse pole aga sinul on!"
   "Miks siis, mu poisu?"
   "See on sellepärast, et ta töötab palju suuga."


   Rikas juut ostis kalmistul perekonnale matmispaiga,  soovides, 
et  kogu pere kord aastate pärast jälle koos oleks.  Sellest  sai 
teada tädi Beile, üks kauge sugulane, kes tuli paluma, et ka teda 
sinna maetaks.
   "Miks mitte, kasvõi hommepäev!" oli lahke vastus.


   Kolm juuti tulid restorani teed jooma. Kelner tuli laua juurde 
ja esimene juut küsis:
   "Tahaksin lahjat teed."
   "Ka mina tahan teed, kuid sidruniga," ütles teine.
   "Mulle  palun  ka teed,  aga klaas olgu hästi  puhas,"  tellis 
kolmas.
   Mõne minuti pärast tuli kelner ja küsis:
   "Kes teist soovis teed puhtas klaasis?"


   Juut pidi tähtsa ülesande pärast komandeeringusse sõitma, kuid 
hilines rongile, jõudes jaama siis, kui rong juba liikuma hakkas. 
Mure pärast haaras ta peast kinni ja oigas:
   "Küll on kole, pidin tähtsa asja pärast sõitma ja nüüd see 
õnnetus!"
   "Kui palju te siis hiljaks jäite?" küsis keegi.
   "Ühe minuti."
   "Sellest pole midagi, ma arvasin, et rohkem!"


   Tel-Avivi kaupmees, kes tahtis konkurente üle trumbata, asetas 
oma kauplusele sildi:
   "Raadioaparaate,  mille  hind  mujal on 300 naela,  saab  meie 
juurest osta 200 naela eest."
   See ärritas konkurenti ja ta pani välja oma sildi:
   "Meie  parandame neid raadioaparaate,  mida müüakse 200  naela 
eest."


   "Mu  mees töötab kolmes  kohas:  hommikuti  miilitsas,  pärast 
lõunat  restoranis ja hilisõhtul veel mõned tunnid kinos  pileti-
kontrollina."
   "Ja millal ta siis puhkab?"
   "Mis tähendab millal?  Ma ju ütlesin, et enne lõunat töötab ta 
miilitsas!"


   Faive  Schwarz suri äkki kohvikus.  Oli vaja juhtunust  lesele 
teatada,  kuid  kõik tuttavad ütlesid sellest ära,  sest keegi ei 
tahtnud leinasõnumi tooja olla.  Otsustati palgata voorimees, kes 
väga  delikaatselt lesele teate edasi annaks,  et ära hoida  lese 
minestamist. Voorimees andis uksekella ja avaja oligi perenaine.
   "Kas siin elab lesk Schwarz?" küsis teate tooja.
   "Sa häbemata!" sõimas Schwarzi naine,  "ma pole lesk,  mu mees 
elab!"
   "Käigu teie käsi sama hästi,  kui temal, pool tundi tagasi sai 
ta südamerabanduse ja heitis hinge."


   Üks  juudi tüdruk kiitis ennast,  et teda on juba  sada  korda 
palutud abielluda.
   "Kes need palujad olid?"
   "Isa ja ema."


   "Üldiselt on kombeks, et mees peab toitma naist. Miks naine ei 
toida meest?"
   "Sest ükskord Eeva toitis meest ja inimkond kannatab selle all
tänapäevani."
 


   Mees  jalutas Tel-Avivi tänaval.  Talle jooksis  järele  väike 
koer.  Ootamatult  ilmunud  politseinik nõudis trahvi  ähvardusel 
koera rihma otsa sidumist.  Juut läks edasi.  Politseinik  võttis 
taskust raamatukese, kirjutas sinna midagi ja nõudis:
   "Makske kümme naela trahvi!"
   Juut peatus imestunult:
   "Miks  ma  peaksin  trahvi maksma?  See pole ju  üldsegi  minu 
koer!"
   "Miks ta siis teile järele jookseb?" küsis politseinik.
   "Aga mis sellest? Teie ju jooksete ka mulle järele!" 


   "Mina küll aru ei saa," ütles üks naine teisele,  "nüüd  süda-
suvel riidled sa oma mehega, et ta sulle talvemantlit ei osta!"
   "Kuidas sa sellest aru ei saa," vastas teine,  "ma juba tunnen 
teda. Enne kui ma mantli kätte saan, on juba jälle talv."


   Ema noomis tütart:
   "See  pole just ilus,  et sa igas seltskonnas räägid,  et oled 
kuulsa professor Askenasi tütar, sind peetakse siis kiidukukeks."
   Mõne aja pärast küsis üks noormees neiult:
   "Kas teie olete professor Askenasi tütar?"
   "Varem ma tõesti rääkisin, et olen, kuid pärast üht avameelset 
jutuajamist emaga ma seda enam ei tee."


   Noormees  küsis  healt sõbralt,  kes oli juba  mitu  aastat 
abielus, nõu, kas peaks ikka abielluma?
   "Muidugi," vastas teine.  "Kui oled üksi, siis ei tunne sa end 
hästi  ei  kodus ega ka siis,  kui kodust lahkud.  Aga  kui  oled 
abielus, tunned end hästi vähemalt siis, kui kodust ära lähed."


   Mees lamas raudteel. Mööduja küsis:
   "Miks  te  ometi rööbastel lamate,  rong võib ju  teile  peale 
sõita!"
   "Seda ma just tahangi," kõlas vastus.
   "Aga mis komps teil kaenla all on?"
   "Võileivad! Ma ei või ju rongi oodates ometi nälga surra!"


   Haige juut kannatas ränga jalgade reuma käes. Ta otsustas ette 
võtta teekonna kodukülast Varssavisse, et kuulsa professori käest 
nõu küsida. Professor kukkus noomima:
   "No kuulge, te oleksite pidanud enne minu juurde tulekut jalgu 
pesema."
   "Härra professor," ütles haige,  "räägin teile tõtt.  Sedasama 
soovitas  mulle ka kohalik tohter,  aga ma arvasin,  et enne  kui 
midagi  nii tõsist ette võtta,  on ehk siiski parem  professoriga 
nõu pidada."


   "Kuidas magasite?" küsis võõrastemaja omanik külaliselt.
   "Halvasti, väga halvasti. Kärbsed ei lasknud magada. Kust teil 
küll nii palju kärbseid majja on saanud?"
   "Jah,  kärbseid on meil tõesti palju, eriti suvel, siis on nad 
kõigis tubades.  Aga ma annan teile head nõu:  heitke magama kell 
kaksteist päeval, siis on kõik kärbsed köögis kompoti peal."


   Näitleja  kaebas näitejuhile,  et kuna ta on raskesti  gripis, 
pole tal võimalik õhtusest proovist osa võtta. Samal õhtul kohtas 
näitejuht  teda  aga ilusa daamiga  pargis.  Ta  kutsus  noormehe 
kõrvale ja sosistas talle:
   "Niisuguse  õitsva gripiga tuleb teil küll kohe voodisse  min-
na."


   Ameerika  turist jalutas Tel-Avivis mere ääres ja nägi  õngit-
sevat  juuti,  kellel rippus konksu otsas kell.  Ta küsis imestu-
nult:
   "Kuulge, mida te ometi selle kellaga teete?"
   "Kas te siis ei näe, et püüan kala," vastas juut.
   "Aga kuidas siis kellaga kala püütakse?!"
   "Seda ei saa ma teile öelda, see on firmasaladus."
   "Siin  on teile 25 dollarit,  öelge mulle see saladus,"  palus 
ameeriklane.
   Juut võttis raha vastu ja selgitas:
   "Ma  panen  kella  vees helisema,  kalad ehmuvad  ja  tõusevad 
pinnale. Nii neid lollikesi püütaksegi."
   "Ja kas tõesti olete mõne kätte saanud?"
   "Teie olete kolmas."


   Rikas juut tuli Aafrikast ja kiitles:
   "Viimasel jahil lõikasin ma lõvil taskunoaga saba ära."
   "Miks sa siis ka pead ära ei lõiganud?"
   "Aga sellepärast,  et keegi oli selle juba eelmisel päeval ära 
lõiganud."


  Noormees kutsuti külla noore neiu seltskonda teed jooma.  Lauas
istumise ajal algas tugev vihmasadu.  Pereema arvas,  et noormees 
võiks  nende  juurde öömajale jääda.  Pärast seda juttu  noormees 
äkki kadus. Mõne aja pärast ilmus ta tagasi, kuid läbi-läbi märg.
   "Kus te olite?" küsiti temalt.
   "Mis  tänendab,  kus ma olin?  Jooksin koju emale  ütlema,  et 
ööbin täna teie juures."


   Juut  ostis  vaadi veini ja lõi punni nii  kõvasti  peale,  et 
mitte keegi peale tema enese seda kätte ei saanud. Taiplik teener 
tegi  põhja  alla väikese augu ja sai sealt  tilkhaaval  oma  jao 
kätte.  Mees pani tähele,  et vein väheneb, kuid ei saanud asjast 
aru. Sõber soovitas tal vaati alt vaadata.
   "Sa  oled puruloll," vastas mees,  "mul ei kao vein mitte alt, 
vaid pealt!"


   "Ema," küsis laps,  "kas vastab tõele,  et inglil on tiivad ja 
ta lendab?"
   "õige, mu laps," vastas ema.
   "Aga miks meie teenija ei lenda?"
   "Kuidas? Ega ta pole ingel."
   "Aga ma ise kuulsin, kui isa ütles talle "Mu kallis inglike"."
   "Ah nii," ütles ema, "siis lendab ta siit juba täna!"


   Mees tuli riideärisse ja palus, et talle müüdaks lastepükse.
   "Kui vana teie laps on?" küsis müüja.
   "Ma tahan pükse endale."
   "Miks te siis küsite lastepükse?"
   "Saate aru," vastas juut,  "riik nõuab meilt kokkuhoidu ja kui 
hinnad veelgi tõusevad, pean ma edaspidi kandma lastepükse."


    
   Üks naine läks rabi juurde kaebama, et mees on ta maha jätnud, 
lootes  meest tagasi saada.  Kahjuks ei jõudnud ta rabi  teenrist 
kaugemale.  Sellelt sai ta teada rabi arvamuse,  et mees  pöördub 
tagasi poole aasta pärast,  paasapühadeks.  Veel lisas teener, et 
erinevalt rabist tema seda küll ei usu.
   "Miks te nii arvate?"
   "Aga  vaat,  erinevalt  rabist  olen  mina  teid  oma  silmaga 
näinud!"


   Kreeklane kiitles juudi ees:
   "Meil Ateenas leiti sügavalt maa seest pikk traadijupp!"
   "Noh ja mis siis?" küsis juut.
   "See  tähendab,"  vastas  kreeklane,"   et   meie   esivanemad
kasutasid juba ammu-ammu telegraafi."
   "Mõni asi," vastas juut.  "Meil Jeruusalemmas tehti ka  kaeva-
mistöid, kuid ei leitud traadijuppigi."
   "Noh, ja mida see siis tähendab?"
   "Eks ikka traadita telegraafi!"


   Mees tuli öösel kella kahe ajal kõvasti joobnult koju. Naabri-
naine teatas talle:
   "Palju  õnne!  Abikaasa sünnitas teile kaksikud,  poisid  nagu 
karud!"
   "Kaks  poissi?"  kogeles joobnud mees.  "Naljakas  asi  - mina 
tulen kell kaks koju ja naine sünnitab mulle kaks poissi. Hea, et 
ma tulin kell kaks öösel, aga mitte kell kaksteist päeval..."


   Üks juut rääkis teisele:
   "Täna  jutustas  üks tuttav mulle nii koleda loo,  et ma  jäin 
peaaegu keeletuks."
   "Noo,"  kostis teine,  "kas te ei paluks oma tuttavat,  et  ta 
seda lugu ka minu naisele räägiks!"


   Juut  istus Tel-Avivis kinos ja rääkis valjusti  oma  naisega. 
Keegi tagumises reas pahandas:
   "Härra, ma ei kuule midagi!"
   "Aga miks te peaksitegi kuulma, ma ju räägin  o m a  naisega!"


   Vana mees nõudis surivoodil oma naiselt, et too nende kunagise 
kosjamoori kohale kutsuks.
   "Milleks veel seda?"
   "Ma tahan talle enne surma tema tehtud halva andeks anda."


   Mees  ostis  ülikonna õmblemiseks riiet.  Kodus  vaatas  naine 
riide üle ja ütles:
   "Oled sina alles hädavares!  Niikaua kui ma sind tunnen,  oled 
sa alati halvasti valinud."
   "Sul on õigus, kulla naisuke," ütles mees. "Alustasin sinust."


   Külaline kaebas peremehele:
   "Olen  kogu öö magamata.  Ei saanud silmi sulgeda,  sest algul 
ammus  lehm,  siis kires kukk nii kõvasti,  justkui oleksin  tema 
vanaema varanduse kallale kippunud."
   "Kukel oli täielik õigus,  te ju magasite tema vanaema  sulge-
del!"


   Ilona  Knopmacher  pöördus tagasi Lõuna-Aafrikast ja  jutustas 
selle maa kuumusest imelugusid:
   "Kujutage ette,  lõuna ajal näitas termomeeter varjus kaheksa-
kümmend kraadi!"
   "Paras teile," ütles keegi kuulajatest, "kes teil käskis varju 
ronida!"


   "Olen väga mures," kaebas mees sõbrale,  "mu naine läks  linna 
ja ei võtnud vihmavarju kaasa."
   "Ära  muretse,  kui sadama hakkab,  küll ta astub siis kuskile 
poodi sisse!"
   "Aga vaata, just see mulle muret teebki!"


   Isa ja ema istusid söögilauas ja vaatasid,  kuidas nende väike 
Gari suppi sööb.  Poisike ei tundnud veel kõiki lauakombeid  ning 
osa suppi tilkus ta suust taldrikusse ja särgile.  Isa leidis, et 
peaks last korrale kutsuma.
   "Ütle, mu kallis pojake, kas sa tead, kes on väike põrsake?"
   "See on vana sea poeg."


   Üks tuttav küsis:
   "Kuule, Abraham, kas sul küttepuid on vaja?"
   "Ei," vastas Abraham.
   Järgmisel päeval olid Abrahami küttepuud õuest kadunud.


   Kaks  juuti jalutasid ja kuulsid äkki koera  haukumist.  Selle 
peale ütles üks:
   "Kuuled,  kui vihaselt see koer haugub.  Parem,  kui me mujale 
läheksime, usu mind!"
   "Mis sa kardad," vastas teine,  "kas sa siis ei tea, et haukuv 
koer ei hammusta."
   "Mina tean seda küll, aga kas koer ka teab?"


   Mõni nädal pärast pulmi,  kui mehel oli juba aega ringi vaada-
ta, sai ta aru, kelle ta oli naiseks saanud.
   "Kuule,  naine,  sa lubasid mulle enne pulmi 500 rubla, aga ma 
sain tegelikult 200.  Ma andestan sulle.  Võimalik, et sul tõesti
rohkem  ei  olnud.  Samuti andestan ma sulle,  et  luiskasid  end 
olevat vaid kakskümmend kaks,  kuid tegelikult oled  kolmkümmend. 
Sinna ei saa midagi parata,  mis läinud,  see läinud!  Selle eest 
luban ma teha kõik, et sa enam päevagi ei vananeks."


   Tuntud  saksa-juudi näitleja Fritz Kortner mängis peaosa  Sha-
kespeare'i  tragöödias "Richard III".  Viimases  vaatuses  pärast 
sõnu:  "Hobune,  hobune, mu kuningriik hobuse eest!" hõikas keegi 
saalist:
   "Kas eesel ei või olla?"
   Kortner vastas rahulikult:
   "Miks mitte, palun astuge lavale!"


   "Oh  häda," kurtis mees oma sõbrale,  "mu naisele sattus prügi 
silma ja ma pidin arstile 100 naela maksma."
   "Sul vedas," ütles sõber,  "aga vaat,  minu omale hakkas  auto 
silma ja see läks mulle maksma tervelt sada tuhat naela."


   Üks vaene juut arvas, et võiks sabesi (puhkepäeva) veeta rikka 
kullakaupmehe  kodus,  keda tunti suure ihnuskoina ja kelle majja 
pääses suurte raskustega.  Võtnud kaasa telliskivi, läks ta reede 
õhtul tema juurde ja ütles:
   "Tulen väikesest linnast ja tahan teada saada,  kui palju teie 
maksate sellise tellise suuruse kullatüki eest?"
   Rikas arutles,  et siin võiks teenida head raha ja  palus,  et 
vaene  jääks  tema juurde.  Kuna sabesi ajal äritsemist  olla  ei 
tohi,  siis söögu-joogu ja eks hiljem jõua rääkida. Pärast puhke-
päeva palus rikas vaest meest koos kullatükiga enda poole tulla.
   "Missuguse kullatükiga?" küsis vaene mees.
   "Kuidas,  te  ju eile õhtul tulite mult küsima  tellisesuuruse 
kullatüki hinda."
   "Seda küll," ütles vaene mees.  "Ma lihtsalt tundsin huvi, kui 
palju te maksaksite, kui tooksin teile sellise kullatüki."


   Esimesel  okupatsiooniaastal Poolas istus juut trammis  riigi-
sakslase kõrval.
   "Kas  kuulsite viimast uudist?" pöördus sakslane juudi  poole, 
"täna lasti turul üks juut ja koer maha."
   Juut vaatab sakslast ja sõnab: 
   "Ai, ai, ai, küll on õnn, et meie seal ei olnud!"