SYNDESMOS-e peaassamblee
Selle aasta 17.-25. juulil toimus Soomes, Uus-Valamol Õigeusu Noorsoo Ülemaailmse Vennaskonna SYNDESMOS peaassamblee. Eesti õigeuskliku noorsoo esindajatena võtsid assambleest osa Eesti Õigeusklike Noorte Assotsiatsiooni sekretär Veera Tolstova (Moskva Patriarhaadi jurisdiktsioon) ja preester Jüri Ilves (Konstantinoopoli Patriarhaadi jurisdiktsioon). Alljärgnevalt toome ära katkendi SYNDESMOS-e presidendi Dimitrios Ikonomu sõnavõtust.
“Kõikide jaoks, kes on noored Kristuses, tähendab peaassamblee esmalt pidupäeva, tänu väljendamist kõige selle hea eest, mida Jumal meile on andnud. See on nii pidutsemise kui ka sügavate vaimsete mõtete aeg. Ma tahaksin samuti, et see oleks ettekäändeks vanade sõprussidemete uuendamisel ja uute sõlmimisel. Me ei saa olla Jumala sõbrad, kui me ei sõbrusta üksteisega.
Moosese Teise Raamatu 33. peatükis on suurepärane lõik, mis kõneleb sõpruse tõelisest tähendusest. See on üks neid Vana Testamendi tekste, mis on lülitatud ka Bütsantsi Suure ja Püha Neljapäeva Liturgiasse. 11. salmist loeme: “Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga.”
Arvan, et see salm vastab iseäranis SYNDESMOS-e vaimule, kuna see pakub sellise sõpruse määratluse, mis liidab inimesed ühte, jätmata kohta erimeelsustele. Sellest salmist tuleneb, et vestlus iseenesest ei ole veel sõprus — et olla sõprus, peab vestlus toimuma palgest palgesse. Lihtsalt vestlus on vaid inimeste vahelise suhtlemise vahend, kuna palgest palgesse toimuval vestlusel on rõhutatult vastastikuse suhte iseloom, kuna selle aluseks on isiksuste kohtumine. Jutuajamine palgest palgesse tähendab järgmist: “sa oled minuga võrdne”, “ma usaldan sind”, “ma austan sind”, “ma ei suhtu sinusse kui millessegi tavalisesse”, “ma armastan sind”, “sa oled vaba”. Ma ütlen “vaba”, sest Issand Jumal ise, rääkides palgest palgesse oma sõbra Moosesega, seadis nende vahel algselt jalule vabaduse suhted, mis valitsesid Looja ning Tema näo järele ja Tema sarnaseks loodud inimese vahel.
Siinkohal on huvitav märkida, et venekeelne sõna “nenavidet” (e.k. – vihkama) tähendab sõna sõnalt “ei suuda näha”, “pole võimeline viibima palgest palgesse”. See on täielik vastand sõna “sõber” tähendusele Moosese Teises Raamatus. Sedasama rõhutatakse ka Bütsantsi ikonograafias. Millal iganes seal ka saatanat kujutatakse, nagu näiteks Ülestõusmise ikoonil, kus ta on kujutatud kinniseotult ja põrgu külge aheldatult, on tema pea alati pööratud sellisel kombel, et me ei näe tema nägu. Ilma näota pole aga ka isiksust, pole seda, kelle poole me pöördume. See meenutab mulle väga põrgu olemuse seletust, mis on antud 38. Sõnas, mis annab edasi Egiptuse kõrbeeraku Makarius Suure vestluse paganliku preestri kolbaga. Kirjeldades oma piinu põrgus, ütleb paganlik preester: “Siin pole võimalik kedagi näost näkku näha”, mille peale Makarius vastab: “Kas on olemas piinarikkamat karistust kui see?”
Eksisteerib otsene seos Jumala ja Moosese iidse “sõpruse käsusõna” ja Uue Testamendi jutustuse vahel, mis räägib pimedana sündinust. See inimene küsib Kristuselt: “Kes on (Inimese Poeg)...? Issand vastab talle: “Sa oled ju Teda näinud ja see on Tema, kes sinuga räägib” (Jh 9,37). Kas te võite endale ette kujutada nende sõnade vaimulikku mõju? See inimene oli ju sünnist saati pime. Kiriku liturgilistes tekstides öeldakse “pime emaihust”. Enne seda polnud ta näinud midagi maailmas, kuid tundnud endal Kristuse eluandva käe puudutust, sai ootamatult esimest korda oma elus nägijaks. Ja keda ta nägi enda ees? Esimesena nägi ta oma Loojat, Jumalat ja Päästjat.
Pimedana sündinu mõistis selgelt selle hirmuäratava sündmuse sisemist mõtet. Justkui oleks Kristus pöördunud vahetult tema poole, öeldes: “Sina oled teine Mooses ja nagu temaga, räägin ma ka sinuga palgest palgesse. Me oleme sõbrad.” Ja see inimene vastas: “Issand, ma usun.” Ja kummardas Talle (Jh 9,38).
Me kohtusime mõned päevad selles kloostris, olles “Pühas Vaimus üksmeelt (syndesmos) pidanud rahusidemete läbi” (Ef 4,3). Meid kogus kokku rõõm üksteist kohata, sest me rõõmustame selle üle, et kujutame endast ühtset Kristuse Ihu. Püüdkem nõndasamuti, nagu teeb seda Jumal, leida endale iga päev uusi sõpru just nimelt üksteisega palgest palgesse vesteldes, vastastikuse mõistmise ning rahvuslike, kultuuriliste ja jurisdiktsiooniliste tõkete kõrvaldamise abil, nähes ja austades igaühes meist Jumala nägu.”

Tagasi
Esileheküljele