Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi istung 19. 07. 1999
18.-19. juulil toimus Moskva ja kogu Venemaa pühima patriarhi Aleksius II-e eesistumisel Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi istung.
18. juulil toimus Püha Sinodi laiendatud istung, milles kõrvuti Sinodi alaliste ja ajutiste liikmetega osalesid ka kõrgestipühitsetud ülemhingekarjased, kes olid saabunud Radonezhi vaga Sergi mälestuspäevale Püha Kolmainu-Sergi Suurkloostrisse. Sellel istungil otsustati läbi viia Vene Õigeusu Kiriku piiskopide juubeli kogu. Sellel Kirikukogul võtab Kirik muu hulgas ka lõpliku seisukoha Keiser Nikolai II-e ja tema perekonna kanoniseerimise küsimuses.
Püha Sinod andis kõrge hinnangu pühima patriarhi Aleksius II-e ja teda saatnud delegatsiooni Belgradi-visiidile 20. aprillil 1999. Rõhutanud vennaliku toetuse tähtsust Jugoslaavia kannatavale rahvale ning andnud tunnistust visiidi lepituslikust tähendusest, mis väljendus Tema Pühaduse poolt serbia rahvale peetud kõnes, samuti aga konkreetsetes ettepanekutes Kosovo konflikti reguleerimiseks, mis tehti Jugoslaavia valitsusele ning Kosovo albaania kogukonna liidrile ning leidsid võimukandjate poolt heakskiitu, aidates oluliselt kaasa rahuprotsessi edendamisele.
Väljendati rahulolu seoses Rahvusvahelise mitteametliku kristliku rahugrupi tegevusega, selle grupi Jugoslaavia-visiidi tulemustega ning seal toimunud kohtumiste ja läbirääkimistega. Grupi tähtsaimaks töösuunaks loetakse antud etapil jõupingutusi, mida tehakse iseseisva Jugoslaavia vastu peetud sõja tulemuste õiglaseks ja tasakaalustatud reguleerimiseks, mis seisneb seadusliku korra jaluleseadmises Kosovos, et kindlustada täisväärtuslik elu kõigile selles regioonis elavatele inimestele, sõltumatult nende rahvuslikust ja religioossest kuuluvusest.
Kuulanud ära Sinodi pühakute kanoniseerimise komisjoni esimehe, Krutitski ja Kolomna metropoliit Juvenali ettekande, tegi Püha Sinod järjekordsele piiskopide kogule ülesandeks lahendada Venemaa uusmärtrite ja usutunnistajate üldkirikliku kanoniseerimise küsimus, arvates pühakute hulka suure hulga ülemhingekarjaseid, vaimulikke ja ilmalikke inimesi, kelle elu ja märterlust puudutavad materjalid on antud üle piiskopkonna ülemhingekarjastele.
Püha Sinod kiitis heaks Kiriklik-ühiskondliku nõupidamise otsuse Kristuse Sündimise 2000. aastapäeva tähistamise ettevalmistuse küsimuses. Nõupidamine toimus Moskva Patriarhaadi Kiriku Välissuhete osakonnas 23. märtsil 1999 Vene Õigeusu Kiriku rahvusvaheliste suhete ja üldsusega ning teaduslike ringkondadega hoitavate suhete juubelikomisjoni töögrupi alusel (kaasesimehed Krutitski ja Kolomna metropoliit Juvenali ning Smolenski ja Kaliningradi metropoliit Kirill). Nõupidamisel võeti vastu otsus moodustada kiriklik-ühiskondlik koordinatsioonigrupp metropoliit Kirilli eestseismisel, mis valmistaks ette Kristuse Sündimise 2000. aastapäeva tähistamist. Püha Sinod kiitis samuti heaks Kiriku ja riigi ning Kiriku ja ühiskonna vaheliste suhete kontseptuaalsed alused seoses selle juubeli tähistamisega.
On antud kõrge hinnang Aleksandria ja kogu Aafrika Kõigeõndsama Isa ja Patriarhi Petros VII-a visiidile (30. 04. - 7. 05. 1999) ning Kanada ja kogu Ameerika Kõigeõndsama Metropoliidi Feodossi visiidile (8. - 13. 06. 1999) Vene Õigeusu Kirikusse. Samas rõhutati Aleksandria Kiriku Moskva abikiriku avamise, Vene Kirikule Kairos pühakoja andmise ja Moskvas asuva Ameerika abikiriku tegevuse tähtsust.
Kuulanud ära metropoliit Kirilli ettekande tema sõidust Kreekasse ja Athosele 11.-17. 05. 1999, pidas Püha Sinod kasulikuks Moskva Patriarhaadi Kiriku Välissuhete osakonna esimehe kohtumist Atheena ja kogu Kreeka Kõigeõndsama Peapiiskopi Kristodulosega ning samuti Vene-kreeka õigeusu assotsiatsiooniga. Väljendati rahulolu seoses remondi- ja taastustöödega Püha Panteleimoni kloostris Pühal Mäel. Kriipsutati alla vaimulike ja kultuuriliste sidemete tähtsust Venemaa ning Athose vene kloostrite vahel ja vajadust tagada need sidemed dialoogi pidamise kaudu Konstantinoopoli Patriarhaadiga.
Kiideti heaks Moskva Patriarhaadi Kiriku Välissuhete osakonna esimehe, metropoliit Kirilli Vanausuliste Metropoolia ning Vana-õigeusu Pomorje Kiriku esindajatega läbi viidud kõneluste tulemused. Tuginedes 1971. ja 1988. aasta Kohaliku Kirikukogu otsustele vannete mahavõtmisest vanausult, kutsus Püha Sinod üles piiskopkondade ülemhingekarjaseid ja vaimulikkonda võtma oma praktilises tegevuses arvesse neid üldkiriklikke otsuseid. Mõisteti hukka ajaloos aset leidnud vägivaldsed kirikulõhe ületamise juhtumid, mis leidsid aset ilmalike võimude sekkumise tulemusel Kiriku asjadesse. Kirikukirjandust väljaandvaid kirjastusi kutsus Püha Sinod üles kriitiliselt lähenema vanausulisi ebakorrektsel ja vastuvõetamatul kombel kritiseeriva revolutsioonieelse kirjanduse kordustrükkidesse. Varanduslikud küsimused, mis võivad tekkida kohalikel kirikuvõimudel vanausulistega, nagu ka hoonete ja maa kasutamise küsimused tuleb vastavalt Sinodi määratlusele lahendada üksmeele ja vastastikuse austuse vaimus ning kooskõlas seadusandlusega. Kiriku Välissuhete osakonna juurde luuakse Vene Õigeusu Kiriku vanausulistele suunatud tegevuse koordineerimise komisjon.
Kuulanud ära ettekande Moskva Patriarhaadi Kiriku Välissuhete osakonna esimehe, metropoliit Kirilli visiidist Soome 26. 04. - 3. 05. 1999, pidas Püha Sinod kasulikuks tema kohtumist Soome Evangeelse Luteri Kiriku peaga, peapiiskop Jukko Paarmaaga. Moskva Patriarhaadi Soome esinduse ametlikuks esindajaks määrati Helsingi Jumalaema Kaitsmise kiriku esipreester, ülempreester Viktor Ljutik.
On peetud kasulikeks metropoliit Kirilli Norra visiidi (26. 04. - 3. 05. 1999) käigus aset leidnud läbirääkimised Norra Kiriku ja Norra Kirikute Rahvusnõukogu esindajatega ning selle maa välisministri ja Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Nõukogu tegevesimehe K. Vollebeckiga. Läbirääkimised puudutasid Moskva Patriarhaadi koguduste tegevust Norras, Vene Õigeusu Kiriku koostööd Norra Kirikuga ja dialoogi Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Nõukoguga.
Väljendati rahulolu seoses dialoogi “Islam-Õigeusk” arendava Vene-Iraani ühiskomisjoni Teise istungiga (4.-7. 05. 1999). Peetakse oluliseks dialoogi jätkumist Iraani Islami Vabariigi muhamedi kogudusega. Vene Õigeusu Kiriku kutsel toimunud Hiina Rahvavabariigi Ühiskonnateaduste akadeemia kristluse uurimise keskuse delegatsiooni Venemaa-visiidi tulemuste põhjal peetakse otstarbekaks arendada Moskva Patriarhaadi Kiriku Välissuhete osakonna kaudu teaduslikke ja ametialaseid kontakte Hiina RV riigiasutuste, ühiskondlike ja teaduslike organisatsioonidega.
Kinnitati vaimuliku seminari ja vaimuliku kooli tsiviilpõhikiri kui ühtne kõikide vaimulike koolide jaoks Venemaa territooriumil ning kui tüüp-põhikiri vaimulike koolide jaoks lähi-välismaal.
Püha Sinod palus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskoppi Korneliust, kes seoses 75. aastaseks saamisega oli esitanud pensionile jäämise palve, jätkata oma teenimist. Orenburgi piiskopiks on määratud peapiiskop Valentin (Mištšuk). Vidnovi piiskopiks ja Moskva piiskopkonna vikaariks on määratud Moskva piiskopkonna Püha Katariina kloostri eestseisja, iguumen Tihhon (Nedosekin). Podolski piiskop Viktor on lubatud pensionile vastavalt tema palvekirjale. Vireiski piiskop Jevgeni on määratud Sinodi teoloogiakomisjoni esimehe asetäitjaks.
Tunnistades, et Jekaterinburgi ja Verhoturje piiskop Nikoni poolt piiskopkonna valitsemises sooritatud vead on viinud lõheni vaimulike ja ilmalike hulgas ning kutsunud esile segadust usklike ja üldsuse seas, tegi Püha Sinod korralduse saata piiskop Nikon pensionile, konstateerides sealjuures, et ta ise palus kirikurahu huvides vabastada end piiskopkonna valitsemisest. Jekaterinburgi valitsejaks on määratud Abakani ja Kõzõli peapiiskop Vikenti. Abakani piiskopkonna ajutine valitsemine on tehtud ülesandeks Krasnojarski ja Jenisseiski peapiiskop Antonile. Jekaterinburgi piiskopkonnas tekkinud konflikti asjaolude uurimise lõpuleviimiseks on moodustatud komisjon eesotsas Kostroma ja Galitši peapiiskop Aleksandriga.
On õnnistatud uute kloostrite rajamine — 1 mungakloostri (Joškar-Ola piiskopkonnas) ja 1 nunnakloostri (Tuula piiskopkonnas). Samuti on antud õnnistus vaimuliku kooli avamiseks Tjumenis. Samuti võttis Püha Sinod vastu terve rea teisi otsuseid, mis puudutavad Vene Õigeusu Kiriku sisemist elu, rahvusvahelist tegevust ja ühiskondlikku teenimist.
Moskva Patriarhaadi Kiriku Välissuhete osakonna kommunikatsiooniteenistuse teadaanne

Tagasi
Esileheküljele